Anname särtsu!

Enefit VOLT - tervet Eestimaad hõlmav elektriautode 100% roheline kiirlaadimisvõrgustik on kohal.

Uurin lähemalt

Elekter. Kõikjal.

Uus päikesepaneelide ja akudega hajajaam toob elektri kõikjale kuhu vaja.

Vaatan lähemalt

Tulevik on täna!

Elektrilevi internetivõrgu rajamine on hoo sisse saanud ja peagi saab nautida kiiret internetti ja telepilti pea kõikjal Eestis.

Vaatan lähemalt

Elektrivõrgu hetkeolukord

Vaata oma kodupiirkonna elektrivarustust ja tutvu soovitustega elektrikatkestuse korral.

Vaatan kaarti Tutvun soovitustega

Elektrilevi

Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, tuues elektri kohale pea kõikidesse kodudesse ja ettevõtetesse. Arendame lisaks elektrivõrgule kiire interneti võrku, elektritranspordi laadimisvõrku ja haldame nii Tallinna kui ka Tartu tänavavalgustust. Soovime olla võrguteenuste digitaliseerimise suunanäitajaks nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Loen lähemalt

Uudised

Palume esinduse külastusel järgida lihtsaid reegleid, et hoida ennast ja teisi:

  • Palume haigusnähtudega esindustesse mitte tulla.
  • Külasta võimalusel esindust üksi.
  • Mõtle eelnevalt oma vajadus läbi, et kohapealne protsess sujuks kiiremini.
  • Palume hoida vähemalt 2 meetrist vahemaad teistest inimestest.
  • Palume desinfitseerida käsi ENNE ja PÄRAST kontakti. Desinfitseerimiseks saab kasutada ukse läheduses asuvat desinfitseerimisvahendit või küsi selle asukohta teenindaja käest.
  • Soovitame kasutada meiega suhtlemiseks esmajärjekorras digitaalseid kanaleid.
  • Kontaktid

    Tööpäevadel kell 8-18 abistab kliente meie nõustamiskeskus tel 777 1545 või info@elektrilevi.ee.

    Ärikliendid saavad tööpäevadel kell 9.00-17.00 pöörduda ärikliendi telefonil 777 1747 või ariklient@elektrilevi.ee.
    Riketest saab teada anda ööpäevaringselt telefonil 1343. Toiminguid saab endiselt teha ka meie iseteeninduses.

    Elektrilevi uuring: elektriohutuse teadlikkust varjutavad infopuudus ja nõukaaegsed meetodid

    05.06.2019

    Elektrilevi viis mais läbi elektriohualase uuringu ning 1020 osaleja vastustest selgus, et lapsevanemad ei tea, kuidas elektriõnnetuse korral käituda. Viiendik kasutaks kannatanu päästmiseks nõukogude ajast levinud aegunud harjavarre meetodit.

    „Meie uuringust selgus, et kõige vähem teatakse, kuidas elektriõnnetuse korral käituma peab. 72% protsenti vastajatest sooviks juhiseid elektriõnnetuse korral käitumiseks ja vaid viiendik vastajatest oli sel teemal lapsega rääkinud,“ sõnas Elektrilevi vabatahtlik ohutuskoolitaja Raivo Oras.

    Lisaks tekitavad segadust muutunud nõuanded. „Näiteks vanades materjalides ja nõukogude ajal levis laialdaselt nõuanne kodustes tingimustes puidust harjavarrega juhe kannatanust eemale lükata. Ent seda täna enam soovitada ei tohiks. Lisaks puidule on paljudes kodudes metallist või plastist harjavarred ning ka puidu puhul ei saa alati kindel olla, et see on täiesti kuiv ja toimib isoleerijana - see tähendab, et päästja ise võib sattuda ohtu. Seepärast on ainus nõuanne kodustes oludes voolu alla jäänud kannatanu päästmiseks vool välja lülitada,“ selgitas Oras ja lisas, et suurematele lastele tasub vanematel kindlasti näidata, millisest kilbist ja kuidas elektri ohutult välja lülitada saab.


    Suurim elektrioht varitseb kodus ja väikelapsi

    Tehnilise Järelevalve Ameti kogutud elektriõnnetuste statistika näitab, et oht on suurim kõige turvalisemas paigas – kodus. 80% elektriõnnetustest toimub kodus ja iga viies juhtub väikelastega.

    Seepärast on väga oluline, et vanemad õpetaks lapsi elektriohte märkama. “Tele- ja filmitööstus kultiveerib paraku arusaama, et natuke särtsu ei tee paha - juuksed tõusevad püsti ja oled veidi tahmane. Tegelikkuses võib elektrilöök olla eluohtlik ja õnnelikud on kõik need juhtumid, kus pääsetakse ehmatuse või põletusega,“ hoiatas Raivo Oras.

    Elektrilevi on nõuanded elektriohtude ennetamiseks kogunud värskelt uuendatud ohutusveebi, kus lapsevanem saab koos lapsega õppida pildil kujutatud situatsioonide põhjal elektriohte tundma. Sealsamas saab elektriohutustestiga kontrollida ka oma teadlikkust.

    3 sammu, mis muudavad sinu ja su pere elu ohutumaks:

    1. Soovitame väikselastega peredel kasutada kaetud pistikupesasid. Olemasolevatele pistikupesadele saab paigaldada spetsiaalsed kaitsmed, mida leiab igast ehituspoest.
     
    2. Jälgi, et elektriseadmete juhtmed ja korpused oleksid terved. Katkiseid juhtmed ja seadmed on otsene elektrioht. Pistiku seinast välja tõmbamisel tuleb alati hoida kinni pistikust ja teise käega toetada seinakontakti kaanele ning alles seejärel tõmmata.
     
    3. Seadmeid ei tohi laadida umbses kohas! Diivani vahel, padja või teki all laadiv telefon, arvuti või mõni muu nutiseade kuumeneb üle, sest õhu ligipääs on takistatud. Võib tekkida lühis ning lisaks lausa kõrvetavale kuumusele võib see isegi põlema süttida. Sama lugu võib juhtuda ka ilma seadmeta vooluvõrku unustatud laadijatega.

    Elektrilevi uuringu eesmärk oli välja selgitada, missugustest elektriohtudest on vanemad lastele rääkinud ning mille kohta vajaksid vanemad lisainfot. Küsitlusele „Kas oled lapsele elektriohtudest rääkinud?“ vastas 1020 lapsevanemat.

    Kõik uudised