MARU rakendus annab võimaluse kiireks infovahetuseks
● Teata elektrikatkestusest
● Anna märku ohtlikust olukorrast
● Saa infot rikke likvideerimisest
● Aktiveeri rikketeate märguanded
Minu võrgulepingud
Sõlmi või lõpeta leping, muuda hinnapaketti
Minu tarbimisajalugu
Analüüsi oma tarbimist
Minu liitumised
Jälgi oma liitumiste teekonda, esita uus taotlus
Minu andmed
Muuda oma kontaktandmeid või telli teavitusi
Elektrivõrgu hetkeolukord
Vaata oma kodupiirkonna elektrivarustust ja tutvu soovitustega elektrikatkestuse korral.
Elektrilevi
Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, tuues elektri kohale pea kõikidesse kodudesse ja ettevõtetesse. Meie ambitsioon on pakkuda klientidele ja ühiskonnale erakordset väärtust suuri võrke efektiivselt koos arendades ja hallates. Meie töö tulemusena muutub elektrivõrguteenus järjest töökindlamaks.
Uudised
Palume esinduse külastusel järgida lihtsaid reegleid, et hoida ennast ja teisi:
Kontaktid
Tööpäevadel kell 8-18 abistab kliente meie nõustamiskeskus tel 777 1545
või [email protected].
Ärikliendid saavad tööpäevadel kell 9.00-17.00 pöörduda ärikliendi telefonil 777 1747 või
[email protected].
Riketest saab teada anda ööpäevaringselt telefonil 1343. Toiminguid saab endiselt teha ka
meie iseteeninduses.
Elektrilevi uuring: elektriohutuse teadlikkust varjutavad infopuudus ja nõukaaegsed meetodid
Elektrilevi viis mais läbi elektriohualase uuringu ning 1020 osaleja vastustest selgus, et lapsevanemad ei tea, kuidas elektriõnnetuse korral käituda. Viiendik kasutaks kannatanu päästmiseks nõukogude ajast levinud aegunud harjavarre meetodit.
„Meie uuringust selgus, et kõige vähem teatakse, kuidas elektriõnnetuse korral käituma peab. 72% protsenti vastajatest sooviks juhiseid elektriõnnetuse korral käitumiseks ja vaid viiendik vastajatest oli sel teemal lapsega rääkinud,“ sõnas Elektrilevi vabatahtlik ohutuskoolitaja Raivo Oras.
Lisaks tekitavad segadust muutunud nõuanded. „Näiteks vanades materjalides ja nõukogude ajal levis laialdaselt nõuanne kodustes tingimustes puidust harjavarrega juhe kannatanust eemale lükata. Ent seda täna enam soovitada ei tohiks. Lisaks puidule on paljudes kodudes metallist või plastist harjavarred ning ka puidu puhul ei saa alati kindel olla, et see on täiesti kuiv ja toimib isoleerijana - see tähendab, et päästja ise võib sattuda ohtu. Seepärast on ainus nõuanne kodustes oludes voolu alla jäänud kannatanu päästmiseks vool välja lülitada,“ selgitas Oras ja lisas, et suurematele lastele tasub vanematel kindlasti näidata, millisest kilbist ja kuidas elektri ohutult välja lülitada saab.
Suurim elektrioht varitseb kodus ja väikelapsi
Tehnilise Järelevalve Ameti kogutud elektriõnnetuste statistika näitab, et oht on suurim kõige turvalisemas paigas – kodus. 80% elektriõnnetustest toimub kodus ja iga viies juhtub väikelastega.
Seepärast on väga oluline, et vanemad õpetaks lapsi elektriohte märkama. “Tele- ja filmitööstus kultiveerib paraku arusaama, et natuke särtsu ei tee paha - juuksed tõusevad püsti ja oled veidi tahmane. Tegelikkuses võib elektrilöök olla eluohtlik ja õnnelikud on kõik need juhtumid, kus pääsetakse ehmatuse või põletusega,“ hoiatas Raivo Oras.
Elektrilevi on nõuanded elektriohtude ennetamiseks kogunud värskelt uuendatud ohutusveebi, kus lapsevanem saab koos lapsega õppida pildil kujutatud situatsioonide põhjal elektriohte tundma. Sealsamas saab elektriohutustestiga kontrollida ka oma teadlikkust.
3 sammu, mis muudavad sinu ja su pere elu ohutumaks:
1. Soovitame väikselastega peredel kasutada kaetud pistikupesasid. Olemasolevatele pistikupesadele saab paigaldada spetsiaalsed kaitsmed, mida leiab igast ehituspoest.Elektrilevi uuringu eesmärk oli välja selgitada, missugustest elektriohtudest on vanemad lastele rääkinud ning mille kohta vajaksid vanemad lisainfot. Küsitlusele „Kas oled lapsele elektriohtudest rääkinud?“ vastas 1020 lapsevanemat.