Näitude ja kauglugemise info ja abi

• Miks on mõõteandmed (näidud) prognoositud?

  Arve koostame prognoositud tarbimisandmete alusel, kui arve koostamise ajaks ei ole meieni jõudnud tegelikult tarbitud koguseid. Elektritarbimise koguse prognoosime varasema tarbimise põhjal.

  Koguste puudumise põhjuseks võib olla näidu teatamata jätmine, kaugloetava arvesti puhul andmeside häire või peakaitsme väljalülitamine. Kaugloetava arvesti andmeside häire korral salvestuvad tarbimisandmed tunnitäpsusega arvestisse. Häire ei mõjuta arvesti tööd ega selle mõõtetäpsust.

  Andmeside häireid põhjustavad reeglina tarbimiskohtades kastutatavad nõuetele mittevastavad või rikkelised elektriseadmed (rike ei pruugi avaldada seadme kasutamisele nähtavat mõju).

  Kauglugemise taastamiseks kulub üldjuhul kaks kuni kolm kuud. Sõltuvalt probleemi keerukusest võib taastamine aega võtta rohkem.

  Andmeedastuse taastumisel teeme ümberarvestuse vastavalt tegelikele tarbimismahtudele.

  Prognoosimine toimub vastavalt Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimustele (võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A punktid 6.4 ja 6.5), mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga

• Millal ja kuidas toimub prognoosimine?

  Prognoosimine toimub kolmandal ja neljandal kuupäeval, kui selleks ajaks ei ole laekunud kauglugemisel oleva arvesti kõik mõõteandmed või pole kliendi poolt edastatud kohtloetava arvesti näite.

  Kauglugemisel olevate arvestite puhul kasutame tunnikoguste prognoosimiseks süsteemi laekunud viimase 12 nädala tegelikke tunniandmeid (kuni kolme sarnase päeva samade tundide keskmist). Tegelike tunniandmete puudumisel kasutame varasema 12 kuu tarbimist ja tarbimiskohale omistatud tüüptarbimisgraafikut.

  Kohtloetavatele arvestitele toimub prognoosimine arvestades varasema 12 kuu tarbimist ja tarbimiskohale omistatud tüüptarbimisgraafikut.

• Miks prognoosimine ei ole täpne?

  Peamised põhjused, miks prognoosid erinevad tegelikust tarbimisest, on :

  • puudub eelnev tarbimine, mille põhjal prognoosida, nt uus liitumine);
  • tarbimisharjumused on muutunud, nt üle on mindud elektriküttele, tarbimiskohta on hakatud kasutama aastaringselt, täiendavad elektriseadmed jne;
  • muud tarbimist mõjutavad tegurid, nt välistemperatuuri oluline muutus.

• Mida pean tegema, kui prognoositud kogused erinevad oluliselt tegelikust tarbimisest?

  Juhul kui arve on koostatud prognoositud andmete alusel ja prognoositud näit erineb oluliselt tegelikust näidust (nt erinevus on üle poole ühe kuu tarbimisest), soovitame teatada tegelik näit. Sellisel juhul korrigeerime prognoositud koguseid edastatud näidu alusel.

  Näite on võimalik teatada:

  - e-postile naidud@elektrilevi.ee või automaatvastajale 800 4545(ainult tavatelefon) või

  - 777 1545, valides klahv 1 (vt täpsemalt, kuidas teatada näite automaatvastajale)

• Kas prognoositud mõõteandmed korrastatakse?

  Tegelike mõõteandmete laekumise järel korrigeerime prognoositud kogused vastavalt tegelikule tarbimismahule. See tähendab, et kui prognoositud kogus oli suurem või väiksem kui tegelik tarbimine, siis korrigeerime prognoositud kogused ja korrastame arvelduse.

• Miks Elektrilevi iseteeninduses/ Eleringi andmelaos / elektrimüüja äpis ei ole näha tarbimisandmeid?

  Mõõteandmed loetakse arvestist vähemalt kord päevas. Laekunud mõõteandmed saadame Eleringi andmelattu ja kuvame Elektrilevi iseteeninduses reeglina järgmise päeva kella kümneks.

  Mõõteandmete puudumine Elektrilevi iseteeninduses / elektrimüüja äpis on üldjuhul põhjustatud häiretest mõõteandmete laekumisel. Pärast häire kõrvaldamist ja mõõteandmete laekumise taastumisel edastame mõõteandmed Elektrilevi iseteenindusse ja Eleringi andmelattu / elektrimüüja äppi.

  Kui ainult äpis puuduvad mõõteandmed, siis pöörduge äpi omaniku poole.

• Kas pean näite teatama?

  Kui teie tarbimiskoht on kauglugemisel, siis näite teatada ei ole vaja. Seda, kas tarbimiskoht on kauglugemisel, näete iseteenindusest. Sealt saate vajadusel ka näite teatada.

• Miks ma ei saa iseteeninduses näite sisestada?

  Iseteeninduses on näidu teatamine võimalik siis, kui arvesti ei ole kauglugemisel. Kui arvesti on kauglugemisel, siis ei ole näite teatada vaja.

• Kuidas teatada näite automaatvastajale?

  Helistades 800 4545 (ainult lauatelefon)

  Näidutelefon on ööpäev läbi töötav automaatvastaja, millele saab helistada ainult lauatelefonilt. Helistades näidutelefonile, kuulete järgmist teksti: „ Tere, helistasite Eesti Energia näiduteatamise telefonile. Peale helisignaali teatage 40 sekundi jooksul oma lepingu number, päevase ja öise elektriarvesti näit ning aadress. Sõnum salvestub, kui lõpetate kõne. Näidutelefonile helistamine on tasuta.

  Helistades infotelefonile 7771545, valides keele ja seejärel klahv 1.

  Näidutelefon on ööpäev läbi töötav automaatvastaja, millele saab helistada ainult lauatelefonilt. Helistades näidutelefonile, kuulete järgmist teksti: „ Tere, helistasite näiduteatamise telefonile. Peale helisignaali teatage 40 sekundi jooksul oma lepingu number, päevase ja öise elektriarvesti näit ning aadress. Sõnum salvestub, kui lõpetate kõne. Kõne maksumus sõltub telefoni operaatori hinnakirjast

• Miks kauglugemine ei tööta / kas arvesti ei tööta?

  Enamlevinud põhjus kauglugemise mittetöötamisele on signaaliedastuse häired. Häireid põhjustavad reeglina nõuetele mittevastavad või rikkelised elektriseadmed (rike ei pruugi avaldada seadme kasutamisele nähtavat mõju).Signaaliedastushäire ei mõjuta arvesti tööd ega mõõtetäpsust. Vaata lähemalt kauglugemise kohta.

• Millal kauglugemine korda saab?

  Kauglugemise taastamiseks kulub üldjuhul kaks kuni kolm kuud. Sõltuvalt probleemi keerukusest võib taastamine aega võtta rohkem.

• Millal tullakse arvestit kontrollima, kui mõõteandmed puuduvad?

  Elektrilevil on täpselt teada, millistest arvestitest mõõteandmed hetkel ei laeku. Mõõteandmete puudumisel analüüsime olukorda. Kui on vajalik üle vaadata kliendi arvesti ja seadmed, siis võtame personaalselt ühendust, et aeg kokku leppida.

• Mida tähendavad signaaliedastuse häired?

  Enamik arvesteid kasutab info edastamiseks elektriliine, mille kaudu ka elekter majja jõuab. Signaaliedastuse häire on elektrijuhtmete kaudu leviv müra, mis takistab mõõteandmete edastamist. Sellist häiret võivad tekitada, näiteks, rikkeline toiteadapter, veepump, Led lamp, digiboks, lauarvuti toiteplokk või nõuetele mittevastavad seadmed.

• Kuidas arvestilt näitu vaadata?

  Arvesti näitude vaatamise kohta loe siit.

• Miks on arvestil lüliti?

  Arvestil on lüliti, et saaksite soovi korral lülitada elektrit välja selliselt, et arvesti jääks vooluvõrguga ühendatuks (arvestiekraanil on pilt ees). Nii saame alati arvestist kätte mõõteandmed.

  Elektritööde tegemise ajaks tuleb ohutuse tagamiseks elekter välja lülitada peakaitsmest või kaitselülitist. Täpsem info siit.

• Miks arvesti ei ole kauglugemisel?

  Arvesti ei ole kauglugemisel, kui:

  - Tarbimiskohas on arvesti, mis ei võimalda kauglugemist (arvesti on vahetamata).Arvesti vahetatakse ja viiakse kauglugemisele, kui alustate tarbimist. Arvesti vahetus on tasuta.

  - Arvesti on vahetatud, kuid kauglugemisele viimata, sest mõõteandmete edastamist takistavad signaaliedastuse häired.

  Kauglugemisele viimisest teavitame Teid eraldi.

• Kas andmeedastuse tehnoloogiad võivad põhjustada tervisele ohtlikku kiirgust?

  Elektrijuhtmed ja mobiilside ümbritsevad meid igapäevaelus kõikjal ja nende tervisele kahjulikust mõju kohta puuduvad tõendid. Arvestada tasub ka seda, et elektriarvesti asub inimesest oluliselt kaugemal kui mobiiltelefon, mis kasutab täpselt sama tehnoloogiat.

• Kas arvesti mõõdab elektritarbimist seadmete kaupa?

  Arvesti fikseerib ühe tunni jooksul tarbitud summaarse elektrikoguse. Teisisõnu mõõdab arvesti, kui palju klient elektrit kasutab, mitte seda, kuidas ta seda kasutab. Kui klient tarbis tunnis 1 kWh, ei anna see võrguettevõttele infot, kas kasutati näiteks elektripliiti, õhukonditsioneeri või fööni.

• Kas kaugloetavad arvestid ohustavad minu eraelu privaatsust?

  Arvesti mõõdab vaid summaarset tarbimiskogust tunnis. Infot tarbitud kilovatt-tundide kohta saadab arvesti kord ööpäevas. Arvesti saadetav info ei kajasta, milliseid seadmeid klient kasutab, samuti ei saaks toimuvast tarbimisest järeldada isegi seda, kas inimesed on kodus või lülitab seadmeid sisse automaatika.

  Kliendi tarbimiskoguste andmetele ligipääsu reguleerivad seadused ja võrguettevõtjalt nõutud protsessid, mis tagavad, et infole pääsevad ligi vaid selleks volitatud töötajad, ja andmete vaatamist on võimalik kontrollida.

  Nii nagu pangad, internetipoed või meditsiiniasutused peavad oma klientide andmete turvalisuse tagama, kasutavad ka võrguettevõtjad elektritarbimise info haldamisel tänapäevaseid turvameetmeid.

• Kas mul on võimalik kaugloetavast arvestist loobuda?

  Kaugloetavate arvestite paigaldamise kohustus tuleneb võrgueeskirjast ja elektrituruseadusest. Seadus arvestitest loobumise võimalust praegu ette ei näe.

• Kas võib juhtuda, et Elektrilevi paigaldatud elektriarvesti on vigane?

  Paigaldame ainult arvesteid, mis on kontrollitud ning mille töökorras oleme kindlad.

• Kuidas oleks võimalik saada elektrikapi võti, et vaadata elektrinäitu?

  Elektrikilbi võtme saate osta igast hästi varustatud ehituspoest. Küsige müüjalt elektrikilbi kolmnurkvõtit.

• Mida teha, kui arvesti loeb tarbimist valesti? Kas pean korvama kõik arvesti kontrollimisega seotud kulud?

  Kui Teie hinnangul loeb arvesti tarbimist valesti ning Teie tarbimiskoht on Elektrilevi võrgupiirkonnas, on Teil võimalik tellida elektriarvesti kontrollimine laboris, mis on tasuline teenus.

  Kui laboris selgub, et arvesti on rikkis, on kogu teenus tasuta. Kui arvesti osutus laboris töökorras olevaks, tuleb tasuda arvesti vahetamise tasu ning sellele lisandub laboris kontrollimise tasu vastavalt tegelikele kulutustele.

• Miks peab uus arvesti olema vooluvõrgus?

  Kaugloetavat arvestit tuleb hoida pidevalt vooluvõrgus. Ka suvilast näiteks pikemaks ajaks lahkudes lülitage vool majast välja mitte peakaitsmest, vaid arvestil olevast lülitist. Et arvestisse jõuab vool, näitab see, et ekraan pole „pime", vaid seal vahetuvad numbrid.

  Erandiks on üksnes elektritööde tegemine, mil ohutuse tagamiseks tuleb vool kaitsmest välja lülitada. Muudel juhtudel saab tarbimiskohas voolu sulgeda arvesti lüliti abil nii, et kodust lülitub elekter välja, kuid arvesti enda ühendus vooluvõrguga säilib. Nii teame, et arvesti on töökorras ja saab edastada infot tarbitud elektrikoguste kohta.

  Kui meid teavitatakse rikkest, saame samas piirkonnas mitmete pingetute arvestite järgi paremini tuvastada rikke ulatuse. Esmane info rikkest peab siiski tulema kliendilt, arvestite kaudu automaatselt see dispetšeriteni ei jõua.

• Milliseid tehnoloogiaid andmete edastamiseks kasutatakse?

  Enamik arvesteid kasutab elektrikoguste edastamiseks arvestist alajaama PLC (Power Line Communication) tehnoloogiat ehk samu juhtmeid, mille kaudu ka elekter majja jõuab. Alajaamast ja osast arvestitest liigub info mobiilside teel ehk GSM- ja 3G-andmeside tehnoloogiat kasutades.

• Mis aja tagant tuleb arvesteid taadelda ja kas see toimub automaatselt või tuleb sellest teatada?

  Elektriarvesti kuulub võrguettevõtjale. Arvesti on mõõtevahend, mida tuleb iga 12 aasta järel kordustaadelda. Taatlemine on elektriarvesti korrasoleku kontroll ja seda tehakse akrediteeritud mõõtelaborites. Kui elektriarvesti taatlusaeg saab läbi, vahetame selle välja taadeldud arvesti vastu.

• Mis on kaugloetav arvesti?

  See on tänapäevane elektriarvesti, mille mõõteosa toimib sarnaselt praegu kasutusel olevate nn tavaliste arvestitega. Olulisim erisus tavaarvestist on see, et kaugloetav arvesti on võimeline talletama tarbimisinfot väiksema ajaperioodi, näiteks iga tunni kohta, ja seda informatsiooni ka edastama.

• Mis vahe on arvel ja arvestusel?

  Arvestus on võrguteenuse maksumuse arvutus. Arve sisaldab arvestusi ja on tasumise aluseks.

  Arvestused saadetakse võrguteenuse arve koostajale arve koostamiseks.

  Arvestused on näha Elektrilevi iseteeninduses arvestuste lehel. Arvestuses võivad kajastuvad ka eelmiste perioodide korrigeerimised, kui neid on tehtud.

  Arvestusi ei saa maksta. Arve tasumine toimub arve alusel.

  Arve küsimustes palume pöörduda arve esitaja poole. Infot, kes Teile arvet esitab, näete arvete lehel.