Valmistume tormideks

Aivar Sõõru, Elektrilevi juhtimiskeskuse sektorijuhataja
26.09.2016
Ilma ennustamine on tänamatu töö, kuid selge on see, et sügishooajale vastu minnes peame arvestama, et tormi tõenäosus on tavapärasest suurem. Tänavu tabas tormiilm meid isegi suvel – kolm järjestikust tormilainet ja 3.juulil tekkinud tromb puistas Lõuna-Eestis puid liinile nii, et tekkis olukordi, kus näiteks 300-meetrisel lõigul oli liinile murdunud 70 puud.

Tormikahjude kõrvaldamiseks tegime ulatuslikke liiniehitustöid ja paraku pidid kliendid elektrikatkestuste tõttu kannatama tõsiseid ebamugavusi. Et ilmaoludest tekkinud raskused kergemini üle elada, tasub neiks aga juba ette valmis olla.

Ennetame rikkeid

Pole ilmselt uudis, et linnades ja tiheasustusega piirkondades taastub vool oluliselt kiiremini kui üksikutes metsataludes. Miks? Suurte tarbimismahtude ja ühiskondlikult kriitilise tähtsusega objektide tõttu on linnades ringtoite võimalusega liinid, mille kaudu saame voolu ümber suunata, samuti on võrgus rohkem kaugelt juhitavaid seadmeid, mis võimaldavad rikke asukoha kiiremini kindlaks teha. Maapiirkondades käib töö voolu taastamiseks enamasti järgmiselt: saame klienditeate kaudu info rikkest, seejärel sõidab brigaad kohale tuvastama rikke asukohta – kui liin on pikk ja asub metsas või raskesti ligipääsetaval alal, võib rikkekohtade leidmine mõnikord tähendada ka tundide viisi kümnete liinikilomeetrite läbikäimist, enne kui viga leitakse. Kuna voolu teist liini kaudu ümber suunata ei saa, tuleb elektrivarustuse taastamiseks tellida materjalid ja ehitustöö ning tormioludes mõnikord ehitada kilomeetrite kaupa uut liini enne, kui suudame elektri kodudesse tagasi tuua.

Eesti hajaasustuse tingimustes oleme olukorras, kus kõikjale ümbertoitevõimalustega ja maakaabliga võrgu ehitamine teeks võrguteenuse ebamõistlikult kalliks. Seega otsime rikete vähendamiseks efektiivseid lahendusi. Üheks selliseks on näiteks suhteliselt ilmastikukindla kaasaegse õhukaabli paigaldamine maavõrkudes. Õhukaabel peab erinevalt tavalisest paljasjuhtmelisest liinist enamasti vastu ka puu kukkumisele, mis tähendab, et tormiga ei kao majapidamistel elekter. Möödunud aastal suurendasime hüppeliselt maapiirkondades ilmastikukindla õhukaabli paigaldamist. Täna on selle osakaal kogu madalpinge õhuliinidest 66% ja aastaks 2020 soovime jõuda 85%-ni.

Ennetava meetmena saame tulevikus üha rohkem abi kaugloetavatest arvestitest, mis võimaldavad pingekvaliteeti jälgides avastada probleemsed kohad võrgus ja seadmed näiteks ennetavalt välja vahetada.

Teeme koostööd partneritega

Rikete likvideerimiseks on Elektrilevil lepingud partnerettevõtetega, kuna igapäevaseid palgalisi töötajaid suuremal hulgal nö igaks juhuks valmis hoida ei ole mõistlik. Igal aastal muutub üha paremini kaardistatuks partnerettevõtete võimekus ja kokkulepitud tööprotsessid, mis tagab kriisioludes sujuvama tegutsemise. Kokku on üle Eesti tormioludes võtta ligikaudu 120 rikkebrigaadi.

Üha tõhusamaks on muutunud ka koostöö omavalitsuste ja Päästeametiga rikete likvideerimisel ja teavitamisel. Suviste tormikahjude kõrvaldamisel kasutasime helikopterit ja sarnaseks koostööks, mis aitab rikkekohti kiiremini leida, kaalume tulevikus ka raamlepingut.

Arendame rikketeavitust

Palju on küsitud rikkealase info liikumise ja SMS-teavituste kohta. Võimalused rikkest teada saada on meil erinevad kesk- või madalpingevõrgus. Nii öelda suure võrgu kohta saame info tänu alajaamas olevatele kaugjuhitavatele seadmetele automaatselt. Madalpingevõrgus meil aga sellised seadmed puuduvad ja siin ootame rikke korral infot klientidelt. Kuna klient ise loomulikult ei pea teadma, kas rike on madal- või keskpingevõrgus, siis on põhimõte selles, et keskpingevõrgu korral, mis on meile niiöelda arvutist nähtav, saadame ise kliendile SMSiga teate, et oleme rikkest teadlikud. Kui aga sellist teadet klient saanud ei ole, siis tasub helistada meile numbril 1343.

Küsimusi on tekitanud ka rikke kõrvaldamise prognoosaegade täpsus, milles on tõepoolest veel arenguruumi. Eriti tormioludes ja madalpingerikete korral, kus rikkeid on korraga palju ja kõrvaldamise aja hindamine sõltub brigaadide kohalesõitmisest, samuti tuleb dispetšeritel paika saada rikete kõrvaldamise optimaalne järjekord, on esimestel päevadel võimatu teha täpsemaid prognoose, millal iga konkreetne majapidamine voolu tagasi saab. Aasta-aastalt oleme tõhustanud koostööd ka omavalitsustega klientide teavitamiseks ja kriisioludes abistamiseks.

Tulevikus aitavad meid kaugloetavate arvestitega ühildatavad lisafunktsioonid, mis muudavad ka madalpingevõrgust info saamise automaatsemaks.

Mida saab teha klient

Ebamugavused mööduvad kergemini, kui neiks ette valmistuda. Mida tasuks majapidamisel võimalike elektrivarustuse häirete osas läbi mõelda?

  • Hinda piirkonnast tulenevaid riske
    Kindlasti on potentsiaalselt haavatavamas olukorras näiteks rannikualad, kus üleujutused ja tugevamad tuuled teevad rohkem kahju. Samuti on täna tõsiasi see, et hajaasustuse piirkonnas ja eriti metsaste liinide toitel olevad majapidamised peaksid mõtlema võimalustele mitmeid päevi elektrita toime tulla.
  • Hinda elektrivarustuse kriitilisust oma majapidamises
    Kindlasti on elektrivarustus kriitilisem majades, kus elektrist sõltub küte, veevarustus, loomalauda toimimine või koguni näiteks hingamisaparaadi töö. Elektrilevi juhtimiskeskusel on info selliste objektide kohta, kuhu läheme rikete korral ka esimeses järjekorras, kuid ulatusliku tormikahju korral ei pruugi see siiski olla piisavalt kiire.

    Seetõttu tasub läbi mõelda varuvariandid olukordadeks, kui elekter läheb ära. Lahenduseks võib olla osal juhtudel generaator ja näiteks puudega küttevõimalus. Ilmateate hoiatuste järel tuleks laadida seadmete akud, valmis seada küünlad ja varuda (näiteks raadiole) patareid. Läbi tasub mõelda ka lahendused, kuidas tagada joogivesi, kui see igapäevaselt sõltub elektrist. Ulatuslikumate kriiside korral püüame lahendusi ja elanikele abi leida koostöös kohalike omavalitsustega.

    Kui elektri suudame tavaoludes taastada enamasti 3-4 tunniga ja väiksemate tormide korral 1-2 päevaga, siis raskemate tormide puhul võib see osal metsaliinidel paraku aega võtta nädala jagu või pisut kauemgi. Teeme oma parima, et olukorda võimalikult kiiresti hinnata ja infot jagada, ja muidugi vool võimalikult ruttu tagasi tuua.

Helikopterivaated 03.07 tormi järel Lõuna-Eesti metsadele

Tagasi