Esitan küsimuse

Elektriturg ja elektrisüsteem

  • Kes müüb elektrit, kes esitab elektriarvet?
  • Mis toimub, kui elektrimüüjat ei vali?
  • Kuidas elekter jõuab kodudesse?

Igas piirkonnas tegutseb ka avatud elektriturul endiselt vaid üks võrguettevõtja, sest paralleelsete elektrivõrkude vedamine ei oleks ühiskonnale mõistlik. Alates 2013. aastast peavad kõik võrguettevõtjad arvestama klientide tarbimiskoguseid tunni kaupa ja edastama info kesksesse Eleringi andmelattu.

Kliendi võrguettevõtja jääb ka avatud turul samaks

Suletud elektriturul oli kliendil üks võrgu- ja elektrileping, mille alusel sai ta piltlikult öeldes korraga nii elektrit kui kaupa kui ka võrguteenust kui kauba transporti. Alates 2013. aastast on kliendil aga kaks eraldi teenusepakkujat – piirkonnas tegutsev võrguettevõtja, kes jäi ka avatud turul samaks, ja kliendi valitud või üldteenuse elektrimüüja. Varasemast võrgu- ja elektrilepingust jäi kliendil kehtima võrguosa ehk praeguse nimetusega võrguleping. Elektrilepingu saab klient igal ajal sõlmida vabalt valitud elektrimüüjaga. Kui koduklient elektrilepingut ei sõlmi, jääb ta üldteenuse kasutajaks.

Võrguteenuse pakkuja ehk võrguettevõtja tegutseb sarnaselt muu maailma praktikale loomuliku monopolina, sest samasse piirkonda mitut konkureerivat elektrivõrku rajada ei ole majanduslikult mõistlik. Seetõttu jääb võrguettevõtjate tegevus ja võrguteenuse hind ka avatud turul endiselt riikliku kontrolli alla. Et võrgu- ja konkurentsiärile kehtivad erinevad reeglid, näeb elektrituruseadus ette, et rohkem kui 100 000 kliendiga võrguettevõte peab kontserni elektrimüügiärist eristuma ka nime ja kaubamärgi kaudu. Seetõttu sai endisest Eesti Energia Jaotusvõrgust 2012. aastal Elektrilevi.

Mis on võrguettevõtja roll avatud elektriturul?

Eestis tegutseva ligi 35 jaotusvõrguettevõtte roll – tagada vajalik taristu elektri edastamiseks ja elekter tarbimiskohta kohale tuua – on jäänud ka avatud turul samaks. Endiselt on võrguettevõtja kohustuseks ka elektrinäitude kogumine ehk tarbitud elektrikoguste mõõtmine, arvestite töökorras hoidmine, rikete likvideerimine ja muud võrguettevõtja ülesanded. Avatud turul on muutunud aga elektrikoguste ehk lihtsamini öeldes näitude arvestamise ja edastamise kord – need arvestab võrguettevõte nüüdsest kuu asemel tunnitäpsusega ja saadab iga kuu Eleringi andmelattu. Kuukoguste asendumine tunnipõhiste kogustega tähendab võrguettevõtjatele enam kui 700-kordset andmehulga suurenemist. Elektrilevi 640 000 arvesti puhul tuleb õigel ajal õigesse kohta edastada umbes 460 miljonit andmeühikut. Kui võrguettevõtja on andmed Eleringi andmelattu toimetanud, saab neid kasutada elektrimüüja elektriarve väljastamiseks.

Mis juhtub, kui klient elektrimüüjat ei vali?

Kui klient ühegi elektrimüüjaga lepingut ei sõlmi, ei katke tema elektrivarustus. Koduklient, kes elektrilepingut ei sõlmi, ostab elektrit üldteenuse alusel. Tarbijale elektri tagamine üldteenuse raames on võrguettevõtja ülesanne, kes saab elektrit müüa kas ise või peab selleks nimetama elektrimüüja. Kui võrguettevõtjal on üle 100 000 kliendi, nagu seda on Elektrilevil, ei tohi võrguettevõtja ise elektrimüügiga tegeleda, vaid peab selleks nimetama müüja. Elektrilevi nimetatud müüja on Eesti Energia. Seega, Elektrilevi võrgupiirkonnas asuvale kodukliendile, kes müüjat ei vali, müüb üldteenuse raames elektrit Eesti Energia.

Üldteenuse hinnakujunduse tingimusi reguleerib elektrituruseadus ja hinna põhjendatust kontrollib Konkurentsiamet. Soovi korral saab klient alati vahetada üldteenuse välja mõne elektrimüüja pakkumise vastu või siis vastupidi – loobuda elektrimüüjast ja eelistada üldteenust.

Ärikliendist elektritarbijale, kelle tarbimiskoht asub keskpingel või madalpingel üle 63 A, on elektrituruseaduse järgi kohustuslik sõlmida elektri tarbimiseks elektrimüüjaga leping (elektrituruseaduses nimetatakse seda avatud tarne lepinguks). Kui klient elektrilepingut ei sõlmi või kehtiv leping lõppeb, müüb talle elektrit võrguettevõte või tema nimetatud elektrimüüja bilansienergia hinnaga. Elektrilevi ärikliendile, kes müüjat ei vali, tagab sellisel juhul elektrimüügi Eesti Energia.

  • Tüüpkoormusgraafikud

    Elektriturul kaubeldakse elektrienergiaga tunnipõhiselt. Kui tarbimiskohas puudub kaugloetav tunnipõhine arvesti, määratakse elektrienergia tunnikogused tüüpkoormusgraafiku järgi.

  • Tarbija ja avatud tarnija

    Elektrituru toimimiseks vajalik turuosaliste andmevahetus võrguettevõtjate ja elektrimüüjate vahel toimub keskse andmevahetusplatvormi kaudu. Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, kus saab vahetada tarnijat, edastada mõõteandmeid ning kus turuosalised saavad täita neile seadusega pandud kohustusi ning tagada üksteisele vajalikud õigused.

  • Elektrimüüjad Elektrilevi võrgus

    Elektrilevi teeninduspiirkonnas kliente omavad elektrimüüjad.

  • Ühisarve

    Alates 1. jaanuarist 2017 on kõikidel elektrimüüjatel võimalus esitada oma klientidele ühisarvet elektrienergia ja võrguteenuse eest.

  • Eesti elektrisüsteem

    Eesti elektrisüsteem ühendab omavahel elektrijaamad, võrguettevõtjad ja elektritarbijad. Elektrisüsteemis toimuvad elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja salvestamise protsessid ning nende juhtimine.