Ettevõttest

Oleme Eesti suurim võrguettevõte. Elektrilevi on elektrifitseerimise selgroog, pakume kõigile taskukohase hinnaga kvaliteetset võrguteenust. Meie töö tulemusena muutub elektrivõrguteenus järjest töökindlamaks.

Katame elektrivõrguga 95% Eestist

Toome elektri kohale pea kõikidele eestimaalastele. Elektrilevil on üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendi. Elektrivarustuse tagamiseks hooldame ja uuendame 63 000 kilomeetrit elektriliine ning 25 300 alajaama üle terve Eesti. Meie võrgupiirkonda ei kuulu suurematest aladest vaid Narva ja selle ümbrus, kus võrguteenust pakub teine jaotusvõrguettevõte. Alates juulist 2021 omandas Elektrilevi Imatra Elektri. Kuni ühendamiseni pakub oma piirkonnas võrguteenust jätkuvalt Imatra Elekter.

Loen lähemalt

Elektrilevi lubadused

Toome võrgu sinuni

Suurima võrguettevõtjana hooldame ja arendame tervet Eestit katvaid võrke.

Arendame tulevikulahendusi

Pikaajalise kogemuse ja professionaalsete töötajatega loome ühiskonnale targa võrgu.

Oleme partneriks ja nõuandjaks

Oleme hooliv partner ning loome mugavaid e-lahendusi, et muuta keeruline lihtsaks.

Vaatan täiendavat infot »

Investeeringud

Kavandame võrgu arengut mitmekümneks aastaks ja teeme elektrivarustuse järjepidevuse tagamiseks regulaarselt investeeringuid. Investeerimisotsuste alusena kasutame kaasaegseid suurandmete analüüsimudeleid, mis aitavad tagada, et iga võrku investeeritud euro tooks maksimaalset mõju.

2023. aasta investeeringud Loen lähemalt

Majandusaasta aruanded

Tutvu Elektrilevi majandustulemuste ja tähtsamate tegevusnäitajatega. Elektrilevi majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30. juuni. Üldjuhul avaldame lõppenud aasta aruande hiljemalt järgneva aasta aprillikuuks.

2022. aasta aruanne Arhiiv

Uuringud ja analüüsid

Elektri jaotusvõrk on elutähtsat teenust pakkuv taristu, kus investeeringud on kapitalimahukad ja neid tehakse aastakümneteks. Lisaks mõjutavad võrgu planeerimist kiire tehnoloogia areng ning muutused elektri tootmis- ja tarbimisharjumustes, samuti majanduse ja rahvastikuga seotud trendid. Et teha tarku otsuseid, on üha olulisem teadus- ja arendustegevus.

Loen lähemalt

Meie inimesed

Elektrilevis töötab pea 50 inimest üle Eesti. Meie meeskonda kuuluvad tõelised energeetika ja elektrivõrgu asjatundjad.

Töötajate e-posti aadress on kujul:

[email protected]

Juhtkond

Mihkel Härm

Juhatuse esimees

Rasmus Armas

Varahaldusjuht (juhatuse liige)

[email protected]

Kristi Ojakäär

Finantsjuht (juhatuse liige)

[email protected]

Rudolf Penu

Innovatsioonijuht (juhatuse liige)

[email protected]

Ardi Ratassepp

Teeninduse ja kliendikogemuse juht (juhatuse liige)

[email protected]

Andres Tõnissaar

Käiduvaldkonna juht

[email protected]


Turundus ja kommunikatsioon

Kristi Reiland

Kommunikatsiooni- ja turundusjuht

[email protected]

Tel: +372 515 2711


Nõukogu

Tõnu Grünberg

Nõukogu esimees

Tiina Drui

Nõukogu liige

Ivo Jaanisoo

Nõukogu liige

Sven Kirsipuu

Nõukogu liige

Võrgutasu kujunemisest

Ühiskonna jaoks on kõige soodsam elektrit võrgu kaudu kohale viia selliselt, et igas kohas tegutseb vaid üks võrguettevõte. Ühelt poolt ei teki nii täiendavaid kulusid paralleelsete liinide ehitamiseks, teiselt poolt tähendab see, et elektrivõrguteenuse osutamisel ei toimu konkurentsi. Konkurentsi puudumise tõttu on võrguettevõtete kulud ja hinnad riiklikult kontrollitud. Kui võrguettevõtte kulud muutuvad, esitavad nad Konkurentsiametile taotluse hinna kooskõlastamiseks.

Visioon 2020-2030

Millest koosneb võrgutasu?

Võrguteenuse hind ehk võrgutasu katab elektrivõrgu ülalpidamiseks ja uuendamiseks vajalikke kulutusi nagu uue elektrivõrgu ehitamine, seadmete hooldus ja remont, liinikoridoride hooldus, elektritarbimise mõõtmiseks vajalike seadmete ülalpidamine, elektrivõrgu juhtimiseks ja toimimiseks vajalike infosüsteemide olemasolu jpm. Ühe elaniku kohta ülalhoitava võrgu mahu osas on Eesti oma hajaasustusega Euroopas esirinnas – see mõjutab ka võrgu kulusid.

Loen lähemalt

Kuidas võrguarve on ajas muutunud?

Võrguteenust on elektriarvel eristatud alates 2005. aastast. Võrreldes võrguteenuse hinda tarbijahinnaindeksi muutusega, on võrguteenus reaalväärtuses viimase 10 aasta jooksul odavnenud 11%. Teeme omalt poolt suuri pingutusi, et pakkuda võrguteenust võimalikult efektiivselt ning hoida kulud ja tasud jätkuvalt madalal.

Millest koosneb elektriarve?

Elektritarbimise lõpphind kliendi jaoks koosneb kolmest põhikomponendist:

  • elektrienergia
  • võrguteenus
  • riiklikud tasud ja maksud

  • Võttes aluseks kõikide Elektrilevi klientide keskmise võrgutasu ja elektrienergia üldteenuse hinna, jagunevad elektrienergia, võrguteenus ning riiklikud tasud üsna võrdselt:

  • ligi kolmandiku arvest moodustab elektrienergia
  • teise kolmandiku võrgutasu
  • kolmanda kolmandiku riiklikud tasud ja maksud, mille võrguettevõtja edastab riigile
  • Loen lähemalt

    Tegevuspõhimõtted

    Elektrilevi pakub ühiskonnale strateegilise tähtsusega teenuseid. Just seetõttu pöörame erilist tähelepanu teenuse kvaliteedinõuetele, töötajate ja elanike ohutusele, samuti ümbritseva keskkonna hoidmisele laiemalt. Jälgime klientide, elektrimüüjate ja teiste osapoolte võrdset kohtlemist ning kohtleme vastutustundlikult meile usaldatud andmeid.

    Kvaliteet ja ohutus

    Kvaliteedi tagamiseks:

  • kindlustame elektri olemasolu, käies tehnoloogia arenguga kaasas ning panustades töötajate ja partnerite arendamisse ja arengut soodustava tegevuskeskkonna loomisse;
  • osutame järjepidevat elektrivõrguteenust, lähtudes meie klientide vajadustest ja õigusaktide nõuetest;
  • tagame elektrivõrgu arengu ja tulemusliku toimimise;
  • rakendame kõigi turuosaliste suhtes võrdse kohtlemise põhimõtteid;
  • hoiame kõrget teeninduskvaliteeti ning jagame ühtseid klienditeeninduspõhimõtteid nii Elektrilevi enda kui partnerettevõtete töötajatega.
  • Võrdse kohtlemise põhimõtted

    Elektriturul peavad võrguettevõtja võrku saama ühtsetel tingimustel kasutada kõik osapooled. Klientide, elektrimüüjate ja kõikide teiste osapoolte võrdseks kohtlemiseks oleme koostanud võrdse kohtlemise tegevuskava, mida uuendame regulaarselt ja mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet.

    Kliendiandmete töötlemine

    Kliendiandmeid küsime nii vähe kui võimalik ja nii palju kui on vajalik meie ülesannete täitmiseks. Andmed, mida küsime, on näiteks nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, tarbimiskoha andmed, tarbimisandmed jms. Neid andmeid vajame eelkõige selleks, et täita kliendiga sõlmitud lepingut, pakkuda kokkulepitud teenuseid ning täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

    Ligipääs klientide andmetele on ainult töötajatel, kelle tööülesanded seda nõuavad. Andmete töötlemine piirdub üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikuga.

  • Kliendiandmete töötlemise põhimõtted (pdf) »
  • Volitatud maakasutuslepingute sõlmijad (pdf) »
  • Volitatud isikuandmete töötlejad (pdf) »
  • Jaotusvõrgu arengukava aastani 2035

    Kehtiv seadusandlus näeb ette, et võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud turuosalistele, arvestades seejuures nende põhjendatud vajadusi. Selleks, et jaotusvõrgu areng toimuks sobivas suunas ja kiirusel, on väga oluline ka turuosaliste tagasiside.

    Oleme koostanud jaotusvõrgu arengukava aastani 2035, mis loob ülevaate nii senisest võrguteenusest kui ka annab ülevaate arenguperspektiividest ning nende realiseerimiseks vajalikest eeldustest.

    Arengukava konsultatsioonide tulemused avaldame kõigile huvilistele tutvumiseks Elektrilevi kodulehel.

    Tutvun arengukavaga Annan tagasisidet

    Elektrilevi

    2023. aasta investeeringud

    Investeerimisobjektide valikul arvestame terve Eestiga. Investeeringute kava koostamisel võtame arvesse liini ja alajaamaga ühendatud klientide hulka ning elutähtsa teenuse osutajaid, liini seisukorda ja potentsiaalset rikkeohtu, looduslikke tingimusi kui ka teiste infrastruktuuride paralleelseid uuendamise plaane jpm. Investeeringute eesmärk on muuta elektrivõrguteenus järjest töökindlamaks. Investeeringute kava täieneb jooksvalt.

    Investeeringud maakonniti

    Investeeringud Harjumaal 2023

    Planeeritavad investeeringud

    6 651 439 €

    Suuremad investeerimisobjektid Harjumaal

  • NÕVA-Keibu keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Keila-MAIDLA keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Keila-Joa - Vääna fiider keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Kallavere-NAFTABAAS II keskpinge liini rekonstrueerimine
  • SAKU-Kasemetsa keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Kiili alevi üleviimine I etapp keskpinge rekonstrueerimine
  • Saue-KANAMAA keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Kuusalu-Sõitme keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Kuusalu-Salmistu keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Jägala piirkonna üleviimine I etapp keskpinge rekonstrueerimine
  • Keila-Joa-MEREMÕISA keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Padise-KURKSE keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Keila-TUTERMAA keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Kolga-PUDISOO keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Kiili alevi üleviimine II etapp keskpinge liini rekonstrueerimine
  • KÕUE-Kuimetsa keskpinge liini rekonstrueerimine
  • Harku karjääri vahetrafo ümberpaigutamine
  • Kelmiküla piirkonna 10 kV pingele üleminek
  • AJ 1029 toiteliinide uuendamine
  • JAJ 708 rekonstrueerimine
  • AJ 594 rekonstrueerimine KP/MP alajaamaks
  • AJ 60 toitevõrgu optimeerimine
  • AJ Paberivabriku rekonstrueerimine KP/MP alajaamaks
  • AJ 335 rekonstrueerimine KP/MP alajaamaks
  • AJ 774 rekonstrueerimine KP/MP alajaamaks
  • AJ 666 rekonstrueerimine KP/MP alajaamaks
  • Topi – Pääsküla 20 kV ühendus ehitamine
  • Kehra 35 kV jaotusseadme rekonstrueerimine
  • TPI alternatiiv
  • Kiisa-Haiba-Riisipere-Laitse 35kV alternatiiv
  • Harjumaa madalpinge võrgu investeeringud
  • Harjumaa KP/MP trafode asendus
  • Investeeringud

    Nutikad ja efektiivsed investeeringud on olulised nii Elektrilevi, meie klientide kui ka Eesti jaoks laiemalt. Lähtuvalt Eesti asustustihedusest ja elanike arvust peab Eesti elektritarbija ülal pidama üle kahe korra rohkem elektrivõrku kui näiteks Hollandi või Saksamaa elanik. Meie ülesandeks on tagada vastuvõetav varustuskindlus kõigile klientidele, seda olukorras, kus 60% elektrivõrgust asub hajaasustusega piirkondades, kus tarbitakse vaid 5% kogu võrku läbivast elektrienergiast.

    Investeeringute õigsust ja tasuvust näitab kõige paremini klientide elektrivarustuse paranemine. Näiteks viimase viie aastaga on rikete arv langenud ligi kaks korda ja rikkeliste katkestuse keskmine kestus majapidamise kohta ligi neli korda.

    Oleme oma investeeringud suunanud ilmastikukindlate maa- ja õhukaabelliinide ning uute alajaamade ehitamisse. Et vähendada võrgu sõltuvust ilmastikust, asendame amortiseerunud paljasjuhtmelised õhuliinid maakaabliga. Madalpingeliinidel kasutame lisaks tänapäevast kaetud õhukaablit, mis on tavalisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja peab vastu ka puude kukkumisele.

    Katame elektrivõrguga 95% Eestist

    Elektrilevi hoiab ja arendab elutähtsaid võrguteenuseid, et tagada lihtsam ja mugavam elu – seda nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks.

    Meie soov on pakkuda üha töökindlamat elektrivõrguteenust, seejuures mõistlikku hinnataset säilitades. Kvaliteetse teenuse tagamiseks kasutame efektiivseid ja mõjusaid lahendusi, tegeleme järjepidevalt elektrivõrgu ilmastikukindlamaks muutmisega ning digitaliseerime võrgu juhtimist.

    Oluline suund meie jaoks on eri tüüpi võrkude ühishaldus, mis võimaldab klientidele ja ühiskonnale pakkuda täiesti uuel tasemel väärtust, lisaks hoida kulusid ja hinda mõistlikul tasemel.

    Panustame igapäevaselt võrgu automatiseerimisse, innovaatilistesse lahendustesse ja andmeanalüüsi, et parandada võrguteenuse kvaliteeti. Usume, et muudame meie kõigi elu lihtsamaks läbi nutikate IT-lahenduste kasutusele võtmise.

    Arhiiv

    Uuringud ja analüüsid

    Elektrilevi süsteemsem koostöö teadusasutustega sai alguse 2000. aastate esimesel poolel, kui koostöös Soome Lappeenranta Ülikooliga selgitati välja jaotusvõrgu väärtusloome kõige kriitilisemad varagrupid. Koostööd tehakse ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikool koostanud mitmeid uuringuid varustuskindluse kohta, Tartu Ülikooli abiga töötati välja varahalduse projektijuhtimise standard.

    Teadusasutustega koostöösse panustame ka praktikantide värbamise kaudu. Samuti väljastame soovi korral energeetikateemalisteks diplomitöödeks vajalikku infot. Võimalusel avaldame ka tellitud rakendusuuringute ja analüüside lõppraportid.

    Elektrilevi tellitud uuringud ja analüüsid:
  • Elektrivõrkude ja teiste infrastruktuuride haldamise vormidest täna ja tulevikus (pdf) »
  • Võrguteenuse nõudlust mõjutavad trendid ja nende trendide mõju uuringu aruanne (pdf) »
  • Elektrilevi hajavarustuskindluse piirkondade võrguinvesteeringute eesmärgid, realiseerimise meetodid ja nende valikukriteeriumid (pdf) »
  • Elektrilevi varustuskindluse näitajad muutuste mõjurid üleminekul kaablivõrgule (pdf) »
  • Elektrivõrgu klientide elektripaigaldiste ühe ja kahepoolse toite mõju analüüs varustuskindlusele (pdf) » 
  • Eelarve jaotamise analüüs (pdf) »
  • Defektide ja rikete seoste analüüs (pdf) »
  • Varaklasside investeeringute riskipõhine arvutamine ja analüüs (pdf) »
  • Alternatiivsete tehniliste lahenduste kasutamine pingeprobleemide lahendamisel madalpingevõrgus (pdf) »
  • Investeerimiseelarve analüüs kvaliteedieesmärgile "SAIDIkogu 90 aastaks 2030" (pdf, inglise keeles) »
  • SAIDIkogu 90 minutit tagava eelarve analüüs (pdf) »
  • Eesti jaotusvõrgu tasakaalustatud varustuskindluse tase ühiskondliku kogutoodangu alusel (analüüs) (pdf) »
  • Eesti jaotusvõrgu tasakaalustatud varustuskindluse tase ühiskondliku kogutoodangu alusel (hinnang tulemustele) (pdf) »
  • Kaugloetavate arvestite andmesidekindluse analüüs Elektrilevi OÜ võrgus (pdf) »
  • Mastalajaamade ja mastilülitite arvutamine (pdf) »
  • Millest koosneb võrgutasu?

    Võrgutasu sisaldab nii põhivõrguettevõtte Eleringi kui jaotusvõrguettevõtete (näiteks Elektrilevi) teenuse osutamise kulusid. Samuti sisaldub hinnas võrguettevõtetele lubatud mõistlik kasum ehk tootlus, mille määra kehtestab Konkurentsiamet kõikide võrguettevõtete üleselt.

    Eestis on kokku üle 30 elektrivõrguettevõtte. Nende kulud sõltuvad võrgu eripärast, klientide asustustihedusest ja võrgu investeeringuvajadustest – seetõttu on ka erinevatel võrguettevõtetel erinevad tasud.

    Kuidas võrguarve on ajas muutunud?

    Võrgutasu meil ja mujal Euroopas

    Euroopas on valdav suund üha suurenevale elektrivõrgu püsitasu osakaalule, seda põhjusel, et kulud võrguühenduse töökorras hoidmiseks ei sõltu oluliselt tarbitavast elektrikogusest. Suurem püsitasu osakaal kaasab erineva mahuga tarbijad kulude katmisse võrdsemalt.

    Eestis on võrreldes Euroopa keskmisega püsitasu osakaal väiksem, mis tähendab, et Eestis panustavad suuremad tarbijad elektrivõrgu kulude katmisse proportsionaalselt rohkem. Sellest lähtuvalt oleme suuremate tarbijate hinnavõrdluses Euroopa keskmisest mõnevõrra kallimad, samal ajal kui väiksematele tarbijatele on meie võrguteenus Euroopa üks soodsamaid.

    Millest koosneb elektriarve?

    Taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis

    Taastuvenergia tasu on riigi kehtestatud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Selle tasu arvutab ja avalikustab igal aastal põhivõrguettevõtja Elering. Tasu kogumine elektritarbijatelt on jaotusvõrguettevõtjate (sh Elektrilevi) ülesanne.

    Taastuvenergia tasu suurus sõltub taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia kogustele antavast hinnangust ja võrguteenuse müügimahu prognoosist järgneval kalendriaastal. Kui toodetud või müüdava elektrienergia koguste prognoos muutub, muutub ka taastuvenergia tasu. Uue kalendriaasta taastuvenergia tasu määra avalikustab Elering iga aasta 1. detsembriks.

    Elektriaktsiis on riigi poolt kehtestatud maks, millega maksustatakse tarbitud elektrienergiat. Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele oli elektriaktsiisi määr käibemaksuta alates 2010. aastast kuni aprilli 2020 lõpuni 0,00447 eurot kilovatt-tunni kohta. Alates 1. maist 2020. a on aktsiisimäär 0,001 eurot kilovatt-tunni kohta. Elektriaktsiisi koguvad tarbitud kilovatt-tundide alusel võrguettevõtjad, kes edastavad selle riigile.

    Oleme partneriks ja nõuandjaks

    Esindustes teenindame
    15 000+ klienti

    Esimeses kontaktis lahendame 92% pöördumistest

    75% hindab meie teenindust hea või väga heaga

    Telefonidel teenindame 125 000+ klienti

    49% toimingutest tehakse iseteeninduses

    E-kirja teel teenindame
    36 000+ pöördumist

    24 tunni jooksul vastame
    82% pöördumistest

    Keskmine kõne pikkus ühe kliendiga on 4 min

    48 tunni jooksul vastame
    95% pöördumistest

    Info põhineb Elektrilevi 2019. aasta tulemustel

    Näidisarve

    Võrgupakettide muudatused

    Alates märtsist 2022 lisanduvad Elektrilevi võrgupakettide valikusse uued mitmetariifsed paketid, mis võimaldavad suuremat paindlikkust. Uute mitmetariifsete pakettidega on klientidele loodud võimalus senisest rohkem pöörata tähelepanu sellele, mis aegadel klient elektrit võrgus tarbib ning kas elektrienergia kasutamisel on võimalusi tarbimise viimiseks madalama tarbimise ehk soodsama hinnaga ajale. Seeläbi saavad kliendid oma kulusid teadlikumalt juhtida ning võrguteenuse arvet vähendada.

    Olulisimad muudatused:

  • Öise ehk soodsama edastustasu kasutusaeg pikeneb tööpäevadel ühe tunni võrra ja hakkab kehtima aastaringelt kella 22.00-st kuni 7.00-ni. Lisaks hakkab öine ehk soodsam edastamistasu edaspidi kehtima ka riiklikel pühadel ööpäevaringselt.
  • Lisanduvad mitmetariifsed paketid, mis võimaldavad võrgus suure tarbimise välisel ajal soodsamat võrgutasu. See aitab suunata tarbimist tipuajalt muule ajale ning tarbijatel säästa võrguteenuse tasudelt.
  • Võrgutasu hind
  • Muutuvad lisateenuste eest võetavad tasud – arvesti ja peakaitsme vahetamise, elektripaigaldise plommimise, lülitamiste, mõõtesüsteemi kontrollimise ja kohale sõidu eest.
  • Senise põhitariifse paketi „Võrk 3" kasutamine lõpetatakse, kõik senised paketi kasutajad viiakse üle paketti „Võrk 4", mis sisaldab kuutasu ning päeva- ja ööhinnaga edastustasu.
  • Lisandub uus pakett „Võrk 5", milles kasutatakse nelja erinevat edastamistasu hinda, mis lähtuvad tarbimiskoormusest võrgus. Kui tarbimine võrgus on madal, siis on edastustasu hind soodne (nt öösel, suvel, nädalavahetustel). Kui tarbimine võrgus on suur (nt talveperioodi tööpäevade hommikustel ja õhtustel tundidel ja nädalavahetuse õhtustel tundidel), siis on edastustasu hind kõrgem. Pakett sobib kasutamiseks keskmisele või keskmisest suurema tarbimisega klientidele (olenevalt peakaitsme suurusest tarbimisega 2000 kuni 17000 kWh aastas), kellel enamus tarbimisest toimub madalama võrgukoormuse ajal või kellel on läbi tarbimise juhtimise võimalik oma elektri kasutamist viia madalama koormusega perioodile. Pakett sisaldab kuutasu. Alates veebruarist 2022 on võimalik meie iseteeninduses näha igale tarbimiskohale sobivamaid pakette.
  • Kõikidele klientidele rakendub edaspidi ajatariifne võrguteenus, senised põhitariifsete pakettide kasutajad viiakse üle analoogsele ajatariifsele paketile.
  • Ühendame senised madalpingel üle 63 A alajaama ja liini hinnakirjad. Kasutusse jäävad kõik senised ajatariifsed paketid. Kõikidele klientidele laieneb võimalus valida kasutusvõimsuse komponendiga pakett. Pakettide juures võtame kasutusele uued paketinimed. Praeguste pakettide kasutajatele rakendatakse paketid, sh uue nimega paketid järgmiselt:
  • Lisandub uus pakett „Võimsus Aeg VMA5", kus kasutatakse nelja edastamistasu hinda, mis lähtuvad tarbimiskoormusest võrgus. Kui tarbimine võrgus on madal, siis on edastustasu hind soodne, (nt öösel, suvel, nädalavahetustel). Kui tarbimine võrgus on kõrge (nt talveperioodi tööpäevade hommikustel ja õhtustel tundidel, nädalavahetuse õhtustel tundidel), siis on edastustasu hind kallim. Pakett sobib kasutamiseks nendele, kellel enamus tarbimisest toimub madalama koormuse ajal või kellel on läbi tarbimise juhtimise võimalik oma elektri kasutamist viia madalama koormusega perioodile. Alates veebruarist 2022 on võimalik meie iseteeninduses näha igale tarbimiskohale sobivamaid pakette.
  • Kõikidele keskpinge klientidele rakendub edaspidi ajatariifne võrguteenus, senised põhitariifsete pakettide kasutajad viiakse üle analoogsele ajatariifsele paketile.
  • Lisanduvad uued paketid „Keskpingel liinil Aeg VKL5" ja „Keskpingel alajaamas Aeg VKA5", kus kasutatakse nelja edastamistasu hinda, mis lähtuvad tarbimiskoormusest võrgus. Kui tarbimine võrgus on madal, siis on edastustasu hind soodne, nt öisel ajal, suvisel ajal, nädalavahetustel. Kui tarbimine võrgus on kõrge (nt talveperioodi tööpäevade hommikustel ja õhtustel tundidel, nädalavahetuse õhtustel tundidel), siis on edastustasu hind kõrgem. Pakett sobib kasutamiseks nendele, kellel enamus tarbimisest toimub madalama koormuse ajal või kellel on läbi tarbimise juhtimise võimalik oma elektri kasutamist viia madalama koormusega perioodile. Alates veebruarist 2022 on võimalik meie iseteeninduses näha igale tarbimiskohale sobivamaid pakette.