Ettevõttest

Oleme Eesti suurim võrguettevõte. Meie ambitsioon on pakkuda klientidele ja ühiskonnale erakordset väärtust suuri võrke efektiivselt koos arendades ja hallates. Meie töö tulemusena muutub elektrivõrguteenus järjest töökindlamaks. Samuti toome Eesti inimesteni uuel tasemel teised võrguteenused – nagu näiteks kiire interneti võrk ja elektritranspordi laadimisvõrk.

Katame elektrivõrguga 93% Eestist

Toome elektri kohale pea kõikidele eestimaalastele. Elektrilevil on üle 504 000 elektrivõrguteenuse kliendi. Elektrivarustuse tagamiseks hooldame ja uuendame 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama üle terve Eesti. Meie võrgupiirkonda ei kuulu suurematest aladest vaid Läänemaa, Viimsi ning Narva ja selle ümbrus, kus võrguteenust pakuvad teised jaotusvõrguettevõtjad.

Loen lähemalt

Elektrilevi lubadused

Toome võrgu sinuni

Suurima võrguettevõtjana hooldame ja arendame tervet Eestit katvaid võrke.

Arendame tulevikulahendusi

Pikaajalise kogemuse ja professionaalsete töötajatega loome ühiskonnale targa võrgu.

Oleme partneriks ja nõuandjaks

Oleme hooliv partner ning loome mugavaid e-lahendusi, et muuta keeruline lihtsaks.

Vaatan täiendavat infot »

Tegevuspõhimõtted

Elektrilevi pakub ühiskonnale strateegilise tähtsusega teenuseid. Just seetõttu pöörame erilist tähelepanu teenuse kvaliteedinõuetele, töötajate ja elanike ohutusele, samuti ümbritseva keskkonna hoidmisele laiemalt. Jälgime klientide, elektrimüüjate ja teiste osapoolte võrdset kohtlemist ning kohtleme vastutustundlikult meile usaldatud andmeid.

Loen lähemalt

Investeeringud

Kavandame võrgu arengut mitmekümneks aastaks ja teeme elektrivarustuse järjepidevuse tagamiseks regulaarselt investeeringuid. Investeerimisotsuste alusena kasutame kaasaegseid suurandmete analüüsimudeleid, mis aitavad tagada, et iga võrku investeeritud euro tooks maksimaalset mõju.

2020. aasta investeeringud Loen lähemalt

Majandusaasta aruanded

Tutvu Elektrilevi majandustulemuste ja tähtsamate tegevusnäitajatega. Elektrilevi majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30. juuni. Üldjuhul avaldame lõppenud aasta aruande hiljemalt järgneva aasta aprillikuuks.

2019. aasta aruanne Arhiiv

Uuringud ja analüüsid

Elektri jaotusvõrk on elutähtsat teenust pakkuv taristu, kus investeeringud on kapitalimahukad ja neid tehakse aastakümneteks. Lisaks mõjutavad võrgu planeerimist kiire tehnoloogia areng ning muutused elektri tootmis- ja tarbimisharjumustes, samuti majanduse ja rahvastikuga seotud trendid. Et teha tarku otsuseid, on üha olulisem teadus- ja arendustegevus.

Loen lähemalt

Elektrilevi struktuur

Elektrilevis töötab pea 730 inimest üle Eesti. Meie meeskonda kuuluvad tõelised energeetika ja elektrivõrgu asjatundjad, lisaks infotehnoloogia eksperdid ja spetsialistid teistest võrguteenuste valdkondadest (elektritransport, tänavavalgustus ja sidevõrk).

Töötajate e-posti aadress on kujul:

eesnimi.perenimi@elektrilevi.ee

Juhatus

image

Jaanus Tiisvend

Juhatuse esimees

image

Andres Tõnissaar

Juhatuse liige

image

Priit Treial

Juhatuse liige


Valdkondade juhid

Kliendikogemuse juhtimine
image

Merle Saksladu

  • Kliendikogemuse juhtimine
  • Klienditellimuste ja -pöördumiste haldus
  • Iseteeninduse arendamine
  • Tööde teostamine
    image

    Priit Paltmann

  • Operatiivteenindus
  • Võrgu kao ja mõõteseadmetega seotud tööd
  • Väiketööd
  • Automaatikatööd
  • Varahaldus
    image

    Rasmus Armas

  • Varahaldusstandardi eestvedamine
  • Varaga seotud tehnoloogia arendamine
  • Vara strateegia, kavandamine, planeerimine
  • Käit
    image

    Andres Tõnissaar

  • Teenuse talitluse monitooring ja juhtimine
  • Võrguvarade käitamine ja korrashoiutööd
  • Võrguvara ja mõõteandmete haldamine
  • Tehniline järelevalve ja tööohutus
  • Reguleeritud teenused
    image

    Priit Treial

  • Reguleeritud teenuste tootejuhtimine
  • Isikuandmete kaitse ja võrdne kohtlemine
  • Regulaator- ja turusuhted
  • Juhtimissüsteemid ja eesmärgistamine
  • Strateegiline keskkonna analüüs
  • Uued teenused
    image

  • Uute teenuste arendamine ja tootejuhtimine
  • Müügijuhtimine ja kliendipakkumised
  • Partnersuhted ja sisseost
    image

    Andres Alamaa

  • Partnersuhete juhtimine
  • Raamlepingute ja sisseostu haldus
  • Õppekeskus
  • Personalijuhtimine
    image

    Chris-Helin Loik

  • Töötajakogemuse juhtimine
  • Töökeskkond
  • Juhtimiskvaliteedi parendamine
  • Kommunikatsioon ja turundus
    image

    Tuuli Sokmann

  • Kommunikatsioonijuhtimine
  • Turundus
  • Bränding
  • Võrgutasu kujunemisest

    Ühiskonna jaoks on kõige soodsam elektrit võrgu kaudu kohale viia selliselt, et igas kohas tegutseb vaid üks võrguettevõte. Ühelt poolt ei teki nii täiendavaid kulusid paralleelsete liinide ehitamiseks, teiselt poolt tähendab see, et elektrivõrguteenuse osutamisel ei toimu konkurentsi. Konkurentsi puudumise tõttu on võrguettevõtete kulud ja hinnad riiklikult kontrollitud. Kui võrguettevõtte kulud muutuvad, esitavad nad Konkurentsiametile taotluse hinna kooskõlastamiseks.

    Muudatused 2020 Visioon 2020-2030

    Millest koosneb võrgutasu?

    Võrguteenuse hind ehk võrgutasu katab elektrivõrgu ülalpidamiseks ja uuendamiseks vajalikke kulutusi nagu uue elektrivõrgu ehitamine, seadmete hooldus ja remont, liinikoridoride hooldus, elektritarbimise mõõtmiseks vajalike seadmete ülalpidamine, elektrivõrgu juhtimiseks ja toimimiseks vajalike infosüsteemide olemasolu jpm. Ühe elaniku kohta ülalhoitava võrgu mahu osas on Eesti oma hajaasustusega Euroopas esirinnas – see mõjutab ka võrgu kulusid.

    Loen lähemalt

    Kuidas võrguarve on ajas muutunud?

    Võrguteenust on elektriarvel eristatud alates 2005. aastast. Võrreldes võrguteenuse hinda tarbijahinnaindeksi muutusega, on võrguteenus reaalväärtuses viimase 10 aasta jooksul odavnenud 11%. Teeme omalt poolt suuri pingutusi, et pakkuda võrguteenust võimalikult efektiivselt ning hoida kulud ja tasud jätkuvalt madalal.

    Loen lähemalt

    Võrgutasu meil ja mujal Euroopas

    Eesti võrgutasud on Euroopa keskmistest madalamad, seda nii kodu- kui ka ärikliendi lõikes. Samal ajal tuleb arvestada, et oleme Euroopas üks „hõredama energialiiklusega" riike, mis tähendab, et hoiame ülal suhteliselt suurt võrgumahtu vähese arvu tarbijate ja tarbimise jaoks.

    Loen lähemalt

    Millest koosneb elektriarve?

    Elektritarbimise lõpphind kliendi jaoks koosneb kolmest põhikomponendist:

  • elektrienergia
  • võrguteenus
  • riiklikud tasud ja maksud

  • Võttes aluseks kõikide Elektrilevi klientide keskmise võrgutasu ja elektrienergia üldteenuse hinna, jagunevad elektrienergia, võrguteenus ning riiklikud tasud üsna võrdselt:

  • ligi kolmandiku arvest moodustab elektrienergia
  • teise kolmandiku võrgutasu
  • kolmanda kolmandiku riiklikud tasud ja maksud, mille võrguettevõtja edastab riigile
  • Loen lähemalt

    Elektrilevi

    2020. aasta investeeringud

    Investeerimisobjektide valikul peame arvestama terve Eestiga. Investeeringute kava koostamisel võtame arvesse liini ja alajaamaga ühendatud klientide hulka ning elutähtsa teenuse osutajaid, liini seisukorda ja potentsiaalset rikkeohtu, looduslikke tingimusi kui ka teiste infrastruktuuride paralleelseid uuendamise plaane jpm.

    Investeeringud maakonniti

    Investeeringud Harjumaal 2020

    Planeeritavad investeeringud

    8,2 mln €

    Uuendatavate alajaamade arv

    42

    Uuendatavaid elektriliine

    83 km

    Suuremad investeerimisobjektid Harjumaal

  • Ranna alajaama (Viru keskuse kõrval Tallink hotelli taga) uuendamine
  • Lasnamäel keskpinge fiidrite uuendamine
  • Muraste piirkonna 20kV pingele üleviimine
  • Turba asula 10kV pingele üleviimine
  • Keila alajaama uuendamine
  • Kose-Kuivajõe elektriliini uuendamine
  • Investeeringud

    Nutikad ja efektiivsed investeeringud on olulised nii Elektrilevi, meie klientide kui ka Eesti jaoks laiemalt. Lähtuvalt Eesti asustustihedusest ja elanike arvust peab Eesti elektritarbija ülal pidama üle kahe korra rohkem elektrivõrku kui näiteks Hollandi või Saksamaa elanik. Meie ülesandeks on tagada vastuvõetav varustuskindlus kõigile klientidele, seda olukorras, kus 60% elektrivõrgust asub hajaasustusega piirkondades, kus tarbitakse vaid 5% kogu võrku läbivast elektrienergiast.

    Investeeringute õigsust ja tasuvust näitab kõige paremini klientide elektrivarustuse paranemine. Näiteks viimase viie aastaga on rikete arv langenud ligi kaks korda ja rikkeliste katkestuse keskmine kestus majapidamise kohta ligi neli korda.

    Oleme oma investeeringud suunanud ilmastikukindlate maa- ja õhukaabelliinide ning uute alajaamade ehitamisse. Et vähendada võrgu sõltuvust ilmastikust, asendame amortiseerunud paljasjuhtmelised õhuliinid maakaabliga. Madalpingeliinidel kasutame lisaks tänapäevast kaetud õhukaablit, mis on tavalisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja peab vastu ka puude kukkumisele.

    Katame elektrivõrguga 93% Eestist

    Elektrilevi hoiab ja arendab elutähtsaid võrguteenuseid, et tagada lihtsam ja mugavam elu – seda nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks.

    Meie soov on pakkuda üha töökindlamat elektrivõrguteenust, seejuures mõistlikku hinnataset säilitades. Kvaliteetse teenuse tagamiseks kasutame efektiivseid ja mõjusaid lahendusi, tegeleme järjepidevalt elektrivõrgu ilmastikukindlamaks muutmisega ning digitaliseerime võrgu juhtimist.

    Oluline suund meie jaoks on eri tüüpi võrkude ühishaldus, mis võimaldab klientidele ja ühiskonnale pakkuda täiesti uuel tasemel väärtust, lisaks hoida kulusid ja hinda mõistlikul tasemel. Juba mitmeid aastaid haldame tänavavalgustusvõrku Tallinnas ja Tartus, samuti oleme alustanud elektritranspordi laadimisvõrgu arendamist ning avatud ja operaatorineutraalse sidevõrgu loomist, mille abil toome Eesti inimestele kiire interneti kohtadesse, kus kvaliteetset püsiühendust täna veel ei ole.

    Tarkade ja erinevaid funktsioone siduvate võrgulahenduste haldamise osas on Eesti eeskujuks kogu maailmale. Usume, et tänu võrkude kooshaldusele muutub Eesti inimeste elu oluliselt mugavamaks ja saavad veelgi edukamaks meie ettevõtted.

    Arhiiv

    Tegevuspõhimõtted

    Kvaliteet ja ohutus

    Kvaliteedi tagamiseks:
  • kindlustame elektri olemasolu, käies tehnoloogia arenguga kaasas ning panustades töötajate ja partnerite arendamisse ja arengut soodustava tegevuskeskkonna loomisse;
  • osutame järjepidevat elektrivõrguteenust, lähtudes meie klientide vajadustest ja õigusaktide nõuetest;
  • tagame elektrivõrgu arengu ja tulemusliku toimimise;
  • rakendame kõigi turuosaliste suhtes võrdse kohtlemise põhimõtteid;
  • hoiame kõrget teeninduskvaliteeti ning jagame ühtseid klienditeeninduspõhimõtteid nii Elektrilevi enda kui partnerettevõtete töötajatega.
  • Kvaliteedinäitajate aruanded:
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2015 (pdf) »
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2016 (pdf) »
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2017 (pdf) »
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2018 (pdf) »
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2019 (pdf) »
  • Elektrilevile väljastatud rahvusvahelised sertifikaadid:
  • ISO 9001 (pdf) »
  • ISO 14001 (pdf) »
  • ISO 18001 (pdf) »
  • ISO 55001 (pdf) »
  • Ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamiseks:
  • pöörame suurt rõhku ohutu töökeskkonna loomisele, kaasates sellesse ka meie töötajaid;
  • hindame haigestumiste, õnnetuste ja vahejuhtumite riske ning teavitame neist oma töötajaid ja partnereid;
  • informeerime avalikkust ja huvitatud osapooli meie seadmetest tulenevatest riskidest ja oleme võtnud riskide kõrvaldamise või vähendamise enda kohuseks;
  • tutvustame oma töötajatele ja koostööpartneritele töökeskkonnaalaseid õiguslikke nõudeid, täidame neid ise ja nõuame nende täitmist ka partneritelt.
  • Elektrilevi töökeskkonnaalasele tegevusele on omistatud rahvusvaheline OHSAS 18001 (pdf) töötervishoiu ja -ohutuse sertifikaat.

    Keskkonnahoid

    Oma igapäevases tegevuses väldime keskkonna saastamist ja lähtume järgmistest keskkonnapõhimõtetest:
  • järgime Eesti Energia ASi keskkonnapoliitikat Elektrilevi tegevust puudutavates osades;
  • analüüsime elektrienergia jaotamisega seotud keskkonnamõjusid ning kasutame sobivaid tehnoloogilisi lahendusi, et vähendada negatiivset keskkonnamõju ja kadusid;
  • väärtustame säästlikku ressursikasutust ja materjalide taaskasutamist;
  • ennetame ja vähendame jäätmete teket, korraldame jäätmete käitlemist parimal viisil;
  • eelistame hankekonkurssidel muude võrdsete tingimuste puhul sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemiga tarnijaid, kes kasutavad keskkonda säästvaid tehnoloogiaid ja materjale;
  • tutvustame Elektrilevi töötajatele ja partneritele keskkonnaõigusaktidest tulenevaid nõudeid, täidame neid ise ja eeldame nende täitmist ka partneritelt;
  • informeerime avalikkust Elektrilevi tegevusega seotud keskkonnaaspektidest ja keskkonnamõjudest.
  • Elektrilevi keskkonnajuhtimisele on omistatud rahvusvaheline  ISO 14001 (pdf)  keskkonnajuhtimise sertifikaat.

    Hindame regulaarselt meie tegevusest tulenevaid otseseid ja kaudseid keskkonda ja elukvaliteeti mõjutavaid aspekte ning nende võimalikku mõju.

    Olulised keskkonnaaspektid
  • õli või kütuse lekked pinnasesse ja pinna- või põhjavette – keskkonnasaaste oht;
  • loodus- ja muinsuskaitseobjektide säilitamine – muinsus- ja looduskaitseobjektide kahjustumise oht;
  • pikaajalised elukvaliteeti, keskkonda või varasid mõjutavad elektrivarustuse katkestused – infrastruktuuri töö seiskumise ja avariide oht;
  • rajatiste ja ehitusobjektide tähistamine ning piiristamine – oht elule ja tervisele;
  • ohtlike ainete kasutamine ja jäätmete teke – keskkonnasaaste oht;
  • ehitusjäätmete teke – visuaalne reostus, elukeskkonna kahjustumise oht;
  • elektri otse- ja kaudpuute oht – oht elule ja tervisele;
  • tehniline elektrienergia kadu ja rajatiste elektri omatarve – keskkonnakoormuse suurenemise oht;
  • klientide ja avalikkuse vähene keskkonnateadlikkus – suuremate keskkonna- ja tervisekahjustuste oht;
  • jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine – keskkonnakoormuse vähendamine.
  • Keskkonnakahjulike mõjude ennetamiseks ja vähendamiseks järgime väljatöötatud ennetusmeetmeid ja abinõusid ning nõuame seda ka oma partneritelt. Keskkonnahoiualastes küsimustes palume pöörduda objektil töid teostava töövõtja poole või saata e-kiri info@elektrilevi.ee.

    Jäätmekäitlus

    Elektrilevi tegevuse käigus tekkinud jäätmed sorteeritakse ning kõrvaldatakse kasutuskeskkonnast vastavalt jäätmete liigile ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Peamised tekkivad jäätmed on:

  • immutatud puitpostid;
  • raudbetoonpostid;
  • metallijäätmed;
  • ehitusjäätmed;
  • elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad;
  • õlijäätmed;
  • akud ja patareid.
  • Jäätmete käitlemist korraldavad Elektrilevi töövõtjad ning jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavad jäätmekäitlejad.

    Võrdse kohtlemise põhimõtted

    Elektriturul peavad võrguettevõtja võrku saama ühtsetel tingimustel kasutada kõik osapooled. Klientide, elektrimüüjate ja kõikide teiste osapoolte võrdseks kohtlemiseks oleme koostanud võrdse kohtlemise tegevuskava, mida uuendame regulaarselt ja mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet.

  • Võrdse kohtlemise tegevuskava (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava lisa 1 (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava lisa 2 (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava lisa 3 (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava lisa 4 (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava täitmise aruanne (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava aruande lisa (pdf) »
  • Konkurentsile avatud turu teenuste pakkumise põhimõtted (pdf) »
  • Kliendiandmete töötlemine

    Kliendiandmeid küsime nii vähe kui võimalik ja nii palju kui on vajalik meie ülesannete täitmiseks. Andmed, mida küsime, on näiteks nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, tarbimiskoha andmed, tarbimisandmed jms. Neid andmeid vajame eelkõige selleks, et täita kliendiga sõlmitud lepingut, pakkuda kokkulepitud teenuseid ning täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

    Ligipääs klientide andmetele on ainult töötajatel, kelle tööülesanded seda nõuavad. Andmete töötlemine piirdub üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikuga.

  • Kliendiandmete töötlemise põhimõtted kuni 19. aprill 2020 (pdf) »
  • Kliendiandmete töötlemise põhimõtted alates 20. aprill 2020 (pdf) »
  • Volitatud töötlejad (pdf) »
  • Volitatud maakasutuslepingute sõlmijad (pdf) »
  • Uuringud ja analüüsid

    Elektrilevi süsteemsem koostöö teadusasutustega sai alguse 2000. aastate esimesel poolel, kui koostöös Soome Lappeenranta Ülikooliga selgitati välja jaotusvõrgu väärtusloome kõige kriitilisemad varagrupid. Koostööd tehakse ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikool koostanud mitmeid uuringuid varustuskindluse kohta, Tartu Ülikooli abiga töötati välja varahalduse projektijuhtimise standard.

    Teadusasutustega koostöösse panustame ka praktikantide värbamise kaudu. Samuti väljastame soovi korral energeetikateemalisteks diplomitöödeks vajalikku infot. Võimalusel avaldame ka tellitud rakendusuuringute ja analüüside lõppraportid.

    Elektrilevi tellitud uuringud ja analüüsid:
  • Elektrivõrkude ja teiste infrastruktuuride haldamise vormidest täna ja tulevikus (pdf) »
  • Võrguteenuse nõudlust mõjutavad trendid ja nende trendide mõju uuringu aruanne (pdf) »
  • Elektrilevi hajavarustuskindluse piirkondade võrguinvesteeringute eesmärgid, realiseerimise meetodid ja nende valikukriteeriumid (pdf) »
  • Elektrilevi varustuskindluse näitajad muutuste mõjurid üleminekul kaablivõrgule (pdf) »
  • Elektrivõrgu klientide elektripaigaldiste ühe ja kahepoolse toite mõju analüüs varustuskindlusele (pdf) » 
  • Eelarve jaotamise analüüs (pdf) »
  • Defektide ja rikete seoste analüüs (pdf) »
  • Varaklasside investeeringute riskipõhine arvutamine ja analüüs (pdf) »
  • Alternatiivsete tehniliste lahenduste kasutamine pingeprobleemide lahendamisel madalpingevõrgus (pdf) »
  • Investeerimiseelarve analüüs kvaliteedieesmärgile "SAIDIkogu 90 aastaks 2030" (pdf, inglise keeles) »
  • SAIDIkogu 90 minutit tagava eelarve analüüs (pdf) »
  • Eesti jaotusvõrgu tasakaalustatud varustuskindluse tase ühiskondliku kogutoodangu alusel (analüüs) (pdf) »
  • Eesti jaotusvõrgu tasakaalustatud varustuskindluse tase ühiskondliku kogutoodangu alusel (hinnang tulemustele) (pdf) »
  • Kaugloetavate arvestite andmesidekindluse analüüs Elektrilevi OÜ võrgus (pdf) »
  • Millest koosneb võrgutasu?

    Võrgutasu sisaldab nii põhivõrguettevõtte Eleringi kui jaotusvõrguettevõtete (näiteks Elektrilevi) teenuse osutamise kulusid. Samuti sisaldub hinnas võrguettevõtetele lubatud mõistlik kasum ehk tootlus, mille määra kehtestab Konkurentsiamet kõikide võrguettevõtete üleselt.

    Eestis on kokku üle 30 elektrivõrguettevõtte. Nende kulud sõltuvad võrgu eripärast, klientide asustustihedusest ja võrgu investeeringuvajadustest – seetõttu on ka erinevatel võrguettevõtetel erinevad tasud.

    Kuidas võrguarve on ajas muutunud?

    Võrgutasu meil ja mujal Euroopas

    Euroopas on valdav suund üha suurenevale elektrivõrgu püsitasu osakaalule, seda põhjusel, et kulud võrguühenduse töökorras hoidmiseks ei sõltu oluliselt tarbitavast elektrikogusest. Suurem püsitasu osakaal kaasab erineva mahuga tarbijad kulude katmisse võrdsemalt.

    Eestis on võrreldes Euroopa keskmisega püsitasu osakaal väiksem, mis tähendab, et Eestis panustavad suuremad tarbijad elektrivõrgu kulude katmisse proportsionaalselt rohkem. Sellest lähtuvalt oleme suuremate tarbijate hinnavõrdluses Euroopa keskmisest mõnevõrra kallimad, samal ajal kui väiksematele tarbijatele on meie võrguteenus Euroopa üks soodsamaid.

    Millest koosneb elektriarve?

    Taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis

    Taastuvenergia tasu on riigi kehtestatud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Selle tasu arvutab ja avalikustab igal aastal põhivõrguettevõtja Elering. Tasu kogumine elektritarbijatelt on jaotusvõrguettevõtjate (sh Elektrilevi) ülesanne.

    Taastuvenergia tasu suurus sõltub taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia kogustele antavast hinnangust ja võrguteenuse müügimahu prognoosist järgneval kalendriaastal. Kui toodetud või müüdava elektrienergia koguste prognoos muutub, muutub ka taastuvenergia tasu. Uue kalendriaasta taastuvenergia tasu määra avalikustab Elering iga aasta 1. detsembriks.

    Elektriaktsiis on riigi poolt kehtestatud maks, millega maksustatakse tarbitud elektrienergiat. Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele oli elektriaktsiisi määr käibemaksuta alates 2010. aastast kuni aprilli 2020 lõpuni 0,00447 eurot kilovatt-tunni kohta. Alates 1. maist 2020. a on aktsiisimäär 0,001 eurot kilovatt-tunni kohta. Elektriaktsiisi koguvad tarbitud kilovatt-tundide alusel võrguettevõtjad, kes edastavad selle riigile.

    Oleme partneriks ja nõuandjaks

    Esindustes teenindame
    15 000+ klienti

    Esimeses kontaktis lahendame 92% pöördumistest

    75% hindab meie teenindust hea või väga heaga

    Telefonidel teenindame 125 000+ klienti

    49% toimingutest tehakse iseteeninduses

    E-kirja teel teenindame
    36 000+ pöördumist

    24 tunni jooksul vastame
    82% pöördumistest

    Keskmine kõne pikkus ühe kliendiga on 4 min

    48 tunni jooksul vastame
    95% pöördumistest

    Info põhineb Elektrilevi 2019. aasta tulemustel