Ettevõttest

Oleme Eesti suurim võrguettevõte. Meie ambitsioon on pakkuda klientidele ja ühiskonnale erakordset väärtust suuri võrke efektiivselt koos arendades ja hallates. Meie töö tulemusena muutub elektrivõrguteenus järjest töökindlamaks.

Katame elektrivõrguga 95% Eestist

Toome elektri kohale pea kõikidele eestimaalastele. Elektrilevil on üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendi. Elektrivarustuse tagamiseks hooldame ja uuendame 63 000 kilomeetrit elektriliine ning 25 300 alajaama üle terve Eesti. Meie võrgupiirkonda ei kuulu suurematest aladest vaid Narva ja selle ümbrus, kus võrguteenust pakub teine jaotusvõrguettevõte. Alates 23. juulist 2021, Imatra Elektri omandamisega, laienes Elektrilevi võrguteenuse piirkond Läänemaale ja Viimsisse.

Loen lähemalt

Elektrilevi lubadused

Toome võrgu sinuni

Suurima võrguettevõtjana hooldame ja arendame tervet Eestit katvaid võrke.

Arendame tulevikulahendusi

Pikaajalise kogemuse ja professionaalsete töötajatega loome ühiskonnale targa võrgu.

Oleme partneriks ja nõuandjaks

Oleme hooliv partner ning loome mugavaid e-lahendusi, et muuta keeruline lihtsaks.

Vaatan täiendavat infot »

Tegevuspõhimõtted

Elektrilevi pakub ühiskonnale strateegilise tähtsusega teenuseid. Just seetõttu pöörame erilist tähelepanu teenuse kvaliteedinõuetele, töötajate ja elanike ohutusele, samuti ümbritseva keskkonna hoidmisele laiemalt. Jälgime klientide, elektrimüüjate ja teiste osapoolte võrdset kohtlemist ning kohtleme vastutustundlikult meile usaldatud andmeid.

Loen lähemalt

Investeeringud

Kavandame võrgu arengut mitmekümneks aastaks ja teeme elektrivarustuse järjepidevuse tagamiseks regulaarselt investeeringuid. Investeerimisotsuste alusena kasutame kaasaegseid suurandmete analüüsimudeleid, mis aitavad tagada, et iga võrku investeeritud euro tooks maksimaalset mõju.

2021. aasta investeeringud Loen lähemalt

Majandusaasta aruanded

Tutvu Elektrilevi majandustulemuste ja tähtsamate tegevusnäitajatega. Elektrilevi majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30. juuni. Üldjuhul avaldame lõppenud aasta aruande hiljemalt järgneva aasta aprillikuuks.

2020. aasta aruanne Arhiiv

Uuringud ja analüüsid

Elektri jaotusvõrk on elutähtsat teenust pakkuv taristu, kus investeeringud on kapitalimahukad ja neid tehakse aastakümneteks. Lisaks mõjutavad võrgu planeerimist kiire tehnoloogia areng ning muutused elektri tootmis- ja tarbimisharjumustes, samuti majanduse ja rahvastikuga seotud trendid. Et teha tarku otsuseid, on üha olulisem teadus- ja arendustegevus.

Loen lähemalt

Elektrilevi struktuur

Elektrilevis töötab pea 30 inimest üle Eesti. Meie meeskonda kuuluvad tõelised energeetika ja elektrivõrgu asjatundjad.

Töötajate e-posti aadress on kujul:

eesnimi.perenimi@elektrilevi.ee

Juhatus

Mihkel Härm

Mihkel Härm

Juhatuse esimees


Juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid

Priit Treial

Priit Treial

Finantsjuht (juhatuse liige)

Rasmus Armas

Rasmus Armas

Varahaldusjuht (juhatuse liige)

Rudolf Penu

Rudolf Penu

Regulaator- ja õigusvaldkonna juht

Toome alates 1. märtsist 2022 turule senisest paindlikumad mitmetariifsed võrgupaketid ja muudame võrgutasu

Toome alates märtsist 2022 turule senisest paindlikumad mitmetariifsed paketid, kus võrguteenuse maksumus hakkab sõltuma varasemast rohkem sellest, mis ajal klient elektrit kasutab. Suunates tarbimise tipukoormuse välisele ajale, on klientidel võimalik oma tarbimist juhtides elektriarvet vähendada. Mitmetariifsed paketid ja paindlikum võrguteenuse hinnastamine on osa Elektrilevi strateegiast rohepöörde toetamisel.

Lisaks muudame alates 1. märtsist 2022 võrgutasu tariifimäära keskmiselt 3% võrra. Hinnamuudatus on vajalik Elektrilevist mittesõltuvate sisendhindade kasvu tõttu. Suurim mõjutaja on elektrihind, mille tõus on olnud 61% ning millest sõltub elektrivõrgu toimimiseks vajaliku elektri kulu.

Hinnamuudatus on pakettide lõikes erinev. Juba alates veebruarist on võimalik meie iseteeninduses näha igale tarbimiskohale sobivamaid pakette.

Tutvun uue hinnakirjaga Olulisemad muudatused võrgupakettides

Riik hüvitab poole ehk 50% võrguteenuse maksumusest

Elektrihinna tõusu leevendamiseks hüvitab Eesti riik ajutiselt võrgutasust 50%. Võrgutasu hüvitis rakendub arvel automaatselt ning täiendavalt midagi tegema ei pea.

  • Vabariigi Valitsus otsustas 28.10.2021 nõupidamisel, et Eesti riik kompenseerib elektrihinna tõusu leevendamiseks pool ehk 50% võrguteenuse maksumusest. Võrguteenuse hüvitamine kajastub oktoobrikuu eest väljastaval arvel. Kompenseerimisele ei kuulu taastuvenergia tasu ega elektriaktsiisi maksumused.
  • Võrgutasu hüvitatakse kõikidele kodu- ja äriklientidele ning soodustus rakendub klientide arvetel automaatselt, täiendavalt midagi tegema ei pea. Käibemaks arvutatakse ja lisatakse arvele pärast hüvitise arvutamist. Esimesed hüvitatavad arved esitatakse oktoobrikuu eest ning need jõuavad klientideni novembris.
  • Kui kliendile väljastab võrguteenuse arve elektrimüüja, siis edastab Elektrilevi elektrimüüjale koos võrgutasude arvestustega eraldi reana ka riigipoolse hüvitamise summa, mille elektrimüüja lisab kliendi arvele.
  • Vaata näidisarvet

    Võrgutasu kujunemisest

    Ühiskonna jaoks on kõige soodsam elektrit võrgu kaudu kohale viia selliselt, et igas kohas tegutseb vaid üks võrguettevõte. Ühelt poolt ei teki nii täiendavaid kulusid paralleelsete liinide ehitamiseks, teiselt poolt tähendab see, et elektrivõrguteenuse osutamisel ei toimu konkurentsi. Konkurentsi puudumise tõttu on võrguettevõtete kulud ja hinnad riiklikult kontrollitud. Kui võrguettevõtte kulud muutuvad, esitavad nad Konkurentsiametile taotluse hinna kooskõlastamiseks.

    Visioon 2020-2030

    Millest koosneb võrgutasu?

    Võrguteenuse hind ehk võrgutasu katab elektrivõrgu ülalpidamiseks ja uuendamiseks vajalikke kulutusi nagu uue elektrivõrgu ehitamine, seadmete hooldus ja remont, liinikoridoride hooldus, elektritarbimise mõõtmiseks vajalike seadmete ülalpidamine, elektrivõrgu juhtimiseks ja toimimiseks vajalike infosüsteemide olemasolu jpm. Ühe elaniku kohta ülalhoitava võrgu mahu osas on Eesti oma hajaasustusega Euroopas esirinnas – see mõjutab ka võrgu kulusid.

    Loen lähemalt

    Kuidas võrguarve on ajas muutunud?

    Võrguteenust on elektriarvel eristatud alates 2005. aastast. Võrreldes võrguteenuse hinda tarbijahinnaindeksi muutusega, on võrguteenus reaalväärtuses viimase 10 aasta jooksul odavnenud 11%. Teeme omalt poolt suuri pingutusi, et pakkuda võrguteenust võimalikult efektiivselt ning hoida kulud ja tasud jätkuvalt madalal.

    Loen lähemalt

    Võrgutasu meil ja mujal Euroopas

    Eesti võrgutasud on Euroopa keskmistest madalamad, seda nii kodu- kui ka ärikliendi lõikes. Samal ajal tuleb arvestada, et oleme Euroopas üks „hõredama energialiiklusega" riike, mis tähendab, et hoiame ülal suhteliselt suurt võrgumahtu vähese arvu tarbijate ja tarbimise jaoks.

    Loen lähemalt

    Millest koosneb elektriarve?

    Elektritarbimise lõpphind kliendi jaoks koosneb kolmest põhikomponendist:

  • elektrienergia
  • võrguteenus
  • riiklikud tasud ja maksud

  • Võttes aluseks kõikide Elektrilevi klientide keskmise võrgutasu ja elektrienergia üldteenuse hinna, jagunevad elektrienergia, võrguteenus ning riiklikud tasud üsna võrdselt:

  • ligi kolmandiku arvest moodustab elektrienergia
  • teise kolmandiku võrgutasu
  • kolmanda kolmandiku riiklikud tasud ja maksud, mille võrguettevõtja edastab riigile
  • Loen lähemalt

    Elektrilevi

    2021. aasta investeeringud

    Investeerimisobjektide valikul peame arvestama terve Eestiga. Investeeringute kava koostamisel võtame arvesse liini ja alajaamaga ühendatud klientide hulka ning elutähtsa teenuse osutajaid, liini seisukorda ja potentsiaalset rikkeohtu, looduslikke tingimusi kui ka teiste infrastruktuuride paralleelseid uuendamise plaane jpm.

    Investeeringud maakonniti

    Investeeringud Harjumaal 2021

    Planeeritavad investeeringud

    9,8 mln €

    Uuendatavate alajaamade arv

    20

    Uuendatavaid elektriliine

    72 km

    Suuremad investeerimisobjektid Harjumaal

  • Riisipere uue 110/20/10 kV piirkonnaalajaama rajamine
  • Tallinnas, Keskturu vahetus läheduses jaotusalajaama rekonstrueerimine
  • Padise-Ristna keskpingeliini rekonstrueerimine
  • Kõue-Kuimetsa keskpingeliini rekonstrueerimine
  • Tallinnas, Endla piirkonnaalajaama rekonstrueerimine
  • Investeeringud

    Nutikad ja efektiivsed investeeringud on olulised nii Elektrilevi, meie klientide kui ka Eesti jaoks laiemalt. Lähtuvalt Eesti asustustihedusest ja elanike arvust peab Eesti elektritarbija ülal pidama üle kahe korra rohkem elektrivõrku kui näiteks Hollandi või Saksamaa elanik. Meie ülesandeks on tagada vastuvõetav varustuskindlus kõigile klientidele, seda olukorras, kus 60% elektrivõrgust asub hajaasustusega piirkondades, kus tarbitakse vaid 5% kogu võrku läbivast elektrienergiast.

    Investeeringute õigsust ja tasuvust näitab kõige paremini klientide elektrivarustuse paranemine. Näiteks viimase viie aastaga on rikete arv langenud ligi kaks korda ja rikkeliste katkestuse keskmine kestus majapidamise kohta ligi neli korda.

    Oleme oma investeeringud suunanud ilmastikukindlate maa- ja õhukaabelliinide ning uute alajaamade ehitamisse. Et vähendada võrgu sõltuvust ilmastikust, asendame amortiseerunud paljasjuhtmelised õhuliinid maakaabliga. Madalpingeliinidel kasutame lisaks tänapäevast kaetud õhukaablit, mis on tavalisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja peab vastu ka puude kukkumisele.

    Katame elektrivõrguga 93% Eestist

    Elektrilevi hoiab ja arendab elutähtsaid võrguteenuseid, et tagada lihtsam ja mugavam elu – seda nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks.

    Meie soov on pakkuda üha töökindlamat elektrivõrguteenust, seejuures mõistlikku hinnataset säilitades. Kvaliteetse teenuse tagamiseks kasutame efektiivseid ja mõjusaid lahendusi, tegeleme järjepidevalt elektrivõrgu ilmastikukindlamaks muutmisega ning digitaliseerime võrgu juhtimist.

    Oluline suund meie jaoks on eri tüüpi võrkude ühishaldus, mis võimaldab klientidele ja ühiskonnale pakkuda täiesti uuel tasemel väärtust, lisaks hoida kulusid ja hinda mõistlikul tasemel.

    Tarkade ja erinevaid funktsioone siduvate võrgulahenduste haldamise osas on Eesti eeskujuks kogu maailmale. Usume, et tänu võrkude kooshaldusele muutub Eesti inimeste elu oluliselt mugavamaks ja saavad veelgi edukamaks meie ettevõtted.

    Arhiiv

    Tegevuspõhimõtted

    Kvaliteet ja ohutus

    Kvaliteedi tagamiseks:
  • kindlustame elektri olemasolu, käies tehnoloogia arenguga kaasas ning panustades töötajate ja partnerite arendamisse ja arengut soodustava tegevuskeskkonna loomisse;
  • osutame järjepidevat elektrivõrguteenust, lähtudes meie klientide vajadustest ja õigusaktide nõuetest;
  • tagame elektrivõrgu arengu ja tulemusliku toimimise;
  • rakendame kõigi turuosaliste suhtes võrdse kohtlemise põhimõtteid;
  • hoiame kõrget teeninduskvaliteeti ning jagame ühtseid klienditeeninduspõhimõtteid nii Elektrilevi enda kui partnerettevõtete töötajatega.
  • Kvaliteedinäitajate aruanded:
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2015 (pdf) »
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2016 (pdf) »
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2017 (pdf) »
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2018 (pdf) »
  • Võrguteenuse kvaliteedinäitajad 2019 (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise põhimõtted

    Elektriturul peavad võrguettevõtja võrku saama ühtsetel tingimustel kasutada kõik osapooled. Klientide, elektrimüüjate ja kõikide teiste osapoolte võrdseks kohtlemiseks oleme koostanud võrdse kohtlemise tegevuskava, mida uuendame regulaarselt ja mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet.

  • Võrdse kohtlemise tegevuskava (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava lisa 1 (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava lisa 2 (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava lisa 3 (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava lisa 4 (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava täitmise aruanne (pdf) »
  • Võrdse kohtlemise tegevuskava aruande lisa (pdf) »
  • Kliendiandmete töötlemine

    Kliendiandmeid küsime nii vähe kui võimalik ja nii palju kui on vajalik meie ülesannete täitmiseks. Andmed, mida küsime, on näiteks nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, tarbimiskoha andmed, tarbimisandmed jms. Neid andmeid vajame eelkõige selleks, et täita kliendiga sõlmitud lepingut, pakkuda kokkulepitud teenuseid ning täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

    Ligipääs klientide andmetele on ainult töötajatel, kelle tööülesanded seda nõuavad. Andmete töötlemine piirdub üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikuga.

  • Kliendiandmete töötlemise põhimõtted kuni 30. november 2021 (pdf) »
  • Kliendiandmete töötlemise põhimõtted alates 1. detsember 2021 (pdf) »
  • Volitatud töötlejad (pdf) »
  • Volitatud maakasutuslepingute sõlmijad (pdf) »
  • Uuringud ja analüüsid

    Elektrilevi süsteemsem koostöö teadusasutustega sai alguse 2000. aastate esimesel poolel, kui koostöös Soome Lappeenranta Ülikooliga selgitati välja jaotusvõrgu väärtusloome kõige kriitilisemad varagrupid. Koostööd tehakse ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikool koostanud mitmeid uuringuid varustuskindluse kohta, Tartu Ülikooli abiga töötati välja varahalduse projektijuhtimise standard.

    Teadusasutustega koostöösse panustame ka praktikantide värbamise kaudu. Samuti väljastame soovi korral energeetikateemalisteks diplomitöödeks vajalikku infot. Võimalusel avaldame ka tellitud rakendusuuringute ja analüüside lõppraportid.

    Elektrilevi tellitud uuringud ja analüüsid:
  • Elektrivõrkude ja teiste infrastruktuuride haldamise vormidest täna ja tulevikus (pdf) »
  • Võrguteenuse nõudlust mõjutavad trendid ja nende trendide mõju uuringu aruanne (pdf) »
  • Elektrilevi hajavarustuskindluse piirkondade võrguinvesteeringute eesmärgid, realiseerimise meetodid ja nende valikukriteeriumid (pdf) »
  • Elektrilevi varustuskindluse näitajad muutuste mõjurid üleminekul kaablivõrgule (pdf) »
  • Elektrivõrgu klientide elektripaigaldiste ühe ja kahepoolse toite mõju analüüs varustuskindlusele (pdf) » 
  • Eelarve jaotamise analüüs (pdf) »
  • Defektide ja rikete seoste analüüs (pdf) »
  • Varaklasside investeeringute riskipõhine arvutamine ja analüüs (pdf) »
  • Alternatiivsete tehniliste lahenduste kasutamine pingeprobleemide lahendamisel madalpingevõrgus (pdf) »
  • Investeerimiseelarve analüüs kvaliteedieesmärgile "SAIDIkogu 90 aastaks 2030" (pdf, inglise keeles) »
  • SAIDIkogu 90 minutit tagava eelarve analüüs (pdf) »
  • Eesti jaotusvõrgu tasakaalustatud varustuskindluse tase ühiskondliku kogutoodangu alusel (analüüs) (pdf) »
  • Eesti jaotusvõrgu tasakaalustatud varustuskindluse tase ühiskondliku kogutoodangu alusel (hinnang tulemustele) (pdf) »
  • Kaugloetavate arvestite andmesidekindluse analüüs Elektrilevi OÜ võrgus (pdf) »
  • Mastalajaamade ja mastilülitite arvutamine (pdf) »
  • Millest koosneb võrgutasu?

    Võrgutasu sisaldab nii põhivõrguettevõtte Eleringi kui jaotusvõrguettevõtete (näiteks Elektrilevi) teenuse osutamise kulusid. Samuti sisaldub hinnas võrguettevõtetele lubatud mõistlik kasum ehk tootlus, mille määra kehtestab Konkurentsiamet kõikide võrguettevõtete üleselt.

    Eestis on kokku üle 30 elektrivõrguettevõtte. Nende kulud sõltuvad võrgu eripärast, klientide asustustihedusest ja võrgu investeeringuvajadustest – seetõttu on ka erinevatel võrguettevõtetel erinevad tasud.

    Kuidas võrguarve on ajas muutunud?

    Võrgutasu meil ja mujal Euroopas

    Euroopas on valdav suund üha suurenevale elektrivõrgu püsitasu osakaalule, seda põhjusel, et kulud võrguühenduse töökorras hoidmiseks ei sõltu oluliselt tarbitavast elektrikogusest. Suurem püsitasu osakaal kaasab erineva mahuga tarbijad kulude katmisse võrdsemalt.

    Eestis on võrreldes Euroopa keskmisega püsitasu osakaal väiksem, mis tähendab, et Eestis panustavad suuremad tarbijad elektrivõrgu kulude katmisse proportsionaalselt rohkem. Sellest lähtuvalt oleme suuremate tarbijate hinnavõrdluses Euroopa keskmisest mõnevõrra kallimad, samal ajal kui väiksematele tarbijatele on meie võrguteenus Euroopa üks soodsamaid.

    Millest koosneb elektriarve?

    Taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis

    Taastuvenergia tasu on riigi kehtestatud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Selle tasu arvutab ja avalikustab igal aastal põhivõrguettevõtja Elering. Tasu kogumine elektritarbijatelt on jaotusvõrguettevõtjate (sh Elektrilevi) ülesanne.

    Taastuvenergia tasu suurus sõltub taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia kogustele antavast hinnangust ja võrguteenuse müügimahu prognoosist järgneval kalendriaastal. Kui toodetud või müüdava elektrienergia koguste prognoos muutub, muutub ka taastuvenergia tasu. Uue kalendriaasta taastuvenergia tasu määra avalikustab Elering iga aasta 1. detsembriks.

    Elektriaktsiis on riigi poolt kehtestatud maks, millega maksustatakse tarbitud elektrienergiat. Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele oli elektriaktsiisi määr käibemaksuta alates 2010. aastast kuni aprilli 2020 lõpuni 0,00447 eurot kilovatt-tunni kohta. Alates 1. maist 2020. a on aktsiisimäär 0,001 eurot kilovatt-tunni kohta. Elektriaktsiisi koguvad tarbitud kilovatt-tundide alusel võrguettevõtjad, kes edastavad selle riigile.

    Oleme partneriks ja nõuandjaks

    Esindustes teenindame
    15 000+ klienti

    Esimeses kontaktis lahendame 92% pöördumistest

    75% hindab meie teenindust hea või väga heaga

    Telefonidel teenindame 125 000+ klienti

    49% toimingutest tehakse iseteeninduses

    E-kirja teel teenindame
    36 000+ pöördumist

    24 tunni jooksul vastame
    82% pöördumistest

    Keskmine kõne pikkus ühe kliendiga on 4 min

    48 tunni jooksul vastame
    95% pöördumistest

    Info põhineb Elektrilevi 2019. aasta tulemustel

    Näidisarve

    Võrgupakettide muudatused

    Alates märtsist 2022 lisanduvad Elektrilevi võrgupakettide valikusse uued mitmetariifsed paketid, mis võimaldavad suuremat paindlikkust. Uute mitmetariifsete pakettidega on klientidele loodud võimalus senisest rohkem pöörata tähelepanu sellele, mis aegadel klient elektrit võrgus tarbib ning kas elektrienergia kasutamisel on võimalusi tarbimise viimiseks madalama tarbimise ehk soodsama hinnaga ajale. Seeläbi saavad kliendid oma kulusid teadlikumalt juhtida ning võrguteenuse arvet vähendada.

    Olulisimad muudatused:

  • Öise ehk soodsama edastustasu kasutusaeg pikeneb tööpäevadel ühe tunni võrra ja hakkab kehtima aastaringelt kella 22.00-st kuni 7.00-ni. Lisaks hakkab öine ehk soodsam edastamistasu edaspidi kehtima ka riiklikel pühadel ööpäevaringselt.
  • Lisanduvad mitmetariifsed paketid, mis võimaldavad võrgus suure tarbimise välisel ajal soodsamat võrgutasu. See aitab suunata tarbimist tipuajalt muule ajale ning tarbijatel säästa võrguteenuse tasudelt.
  • Muutuvad lisateenuste eest võetavad tasud – arvesti ja peakaitsme vahetamise, elektripaigaldise plommimise, lülitamiste, mõõtesüsteemi kontrollimise ja kohale sõidu eest.
  • Senise põhitariifse paketi „Võrk 3" kasutamine lõpetatakse, kõik senised paketi kasutajad viiakse üle paketti „Võrk 4", mis sisaldab kuutasu ning päeva- ja ööhinnaga edastustasu.
  • Lisandub uus pakett „Võrk 5", milles kasutatakse nelja erinevat edastamistasu hinda, mis lähtuvad tarbimiskoormusest võrgus. Kui tarbimine võrgus on madal, siis on edastustasu hind soodne (nt öösel, suvel, nädalavahetustel). Kui tarbimine võrgus on suur (nt talveperioodi tööpäevade hommikustel ja õhtustel tundidel ja nädalavahetuse õhtustel tundidel), siis on edastustasu hind kõrgem. Pakett sobib kasutamiseks keskmisele või keskmisest suurema tarbimisega klientidele (olenevalt peakaitsme suurusest tarbimisega 2000 kuni 17000 kWh aastas), kellel enamus tarbimisest toimub madalama võrgukoormuse ajal või kellel on läbi tarbimise juhtimise võimalik oma elektri kasutamist viia madalama koormusega perioodile. Pakett sisaldab kuutasu. Alates veebruarist 2022 on võimalik meie iseteeninduses näha igale tarbimiskohale sobivamaid pakette.
  • Kõikidele klientidele rakendub edaspidi ajatariifne võrguteenus, senised põhitariifsete pakettide kasutajad viiakse üle analoogsele ajatariifsele paketile.
  • Ühendame senised madalpingel üle 63 A alajaama ja liini hinnakirjad. Kasutusse jäävad kõik senised ajatariifsed paketid. Kõikidele klientidele laieneb võimalus valida kasutusvõimsuse komponendiga pakett. Pakettide juures võtame kasutusele uued paketinimed. Praeguste pakettide kasutajatele rakendatakse paketid, sh uue nimega paketid järgmiselt:
  • Lisandub uus pakett „Võimsus Aeg VMA5", kus kasutatakse nelja edastamistasu hinda, mis lähtuvad tarbimiskoormusest võrgus. Kui tarbimine võrgus on madal, siis on edastustasu hind soodne, (nt öösel, suvel, nädalavahetustel). Kui tarbimine võrgus on kõrge (nt talveperioodi tööpäevade hommikustel ja õhtustel tundidel, nädalavahetuse õhtustel tundidel), siis on edastustasu hind kallim. Pakett sobib kasutamiseks nendele, kellel enamus tarbimisest toimub madalama koormuse ajal või kellel on läbi tarbimise juhtimise võimalik oma elektri kasutamist viia madalama koormusega perioodile. Alates veebruarist 2022 on võimalik meie iseteeninduses näha igale tarbimiskohale sobivamaid pakette.
  • Kõikidele keskpinge klientidele rakendub edaspidi ajatariifne võrguteenus, senised põhitariifsete pakettide kasutajad viiakse üle analoogsele ajatariifsele paketile.
  • Lisanduvad uued paketid „Keskpingel liinil Aeg VKL5" ja „Keskpingel alajaamas Aeg VKA5", kus kasutatakse nelja edastamistasu hinda, mis lähtuvad tarbimiskoormusest võrgus. Kui tarbimine võrgus on madal, siis on edastustasu hind soodne, nt öisel ajal, suvisel ajal, nädalavahetustel. Kui tarbimine võrgus on kõrge nt öösel, suvel, nädalavahetustel). Kui tarbimine võrgus on kõrge (nt talveperioodi tööpäevade hommikustel ja õhtustel tundidel, nädalavahetuse õhtustel tundidel), siis on edastustasu hind kõrgem. Pakett sobib kasutamiseks nendele, kellel enamus tarbimisest toimub madalama koormuse ajal või kellel on läbi tarbimise juhtimise võimalik oma elektri kasutamist viia madalama koormusega perioodile. Alates veebruarist 2022 on võimalik meie iseteeninduses näha igale tarbimiskohale sobivamaid pakette.