Mõõteandmed
Arvesteid ja mõõteandmeid on vaja selleks, et tagada korrektne arveldus. Haldame rohkem kui 700 000 arvestit üle Eesti, kogudes nendest iga tunni kohta mõõteandmeid. Siit lehelt leiad kasulikku infot elektriarvestitest ja mõõteandmete (näitude) edastamisest.

Kuidas mõõteandmed liiguvad
Elektritarbimist mõõdetakse reaalajas. Salvestatud mõõteandmed edastatakse nii elektriliinide kaudu kui ka üle õhu meie infosüsteemi. Infosüsteem kontrollib mõõteandmete õigsust, valideerib ja mõõteandmete puudumisel prognoosib puuduva tarbimise. Edastame kõik mõõteandmed iseteenindusse ja Eleringi andmelattu.
Eleringi edastatud mõõteandmete alusel koostavad elektrimüüjad arved.
Arvestitest
Arvesti peab olema kogu aeg elektrivõrguga ühenduses. Elektri välja lülitamiseks kasuta arvestil olevat lülitit, mitte peakaitset. Lülitit tuleb kasutada ka siis, kui näiteks suvilast pikemaks ajaks lahkud. Nii saame olla kindlad, et Sinu tarbimiskoha arvesti on töökorras. Ainukeseks erandiks on elektritööd, kus ohutuse tagamiseks tuleb vool välja lülitada otse peakaitsmest.

Kauglugemine
Tänapäevased arvestid võimaldavad näitu lugeda kauglugemise teel. See tähendab, et näidud jõuavad meieni automaatselt ja igakuiselt enam meile näitu esitama ei pea. Kaugloetavad arvestid mõõdavad tarbitud elektrikoguseid tunnitäpsusega ja edastavad infot tarbitud elektrikoguste kohta vähemalt kord ööpäevas. Enamik arvesteid kasutab info edastamiseks samu elektriliine, mille kaudu elekter majja jõuab. Väike osa arvestitest edastab infot mobiilside teel. Oma tarbitud koguseid näed mugavalt meie iseteeninduses.
Mõõteandmete prognoosimine
Kui arve koostamise hetkeks ei ole meile andmeid tegelikult tarbitud koguste kohta laekunud, koostame Sulle arve prognoositud tarbimisandmete alusel.
Elektritarbimise koguseid prognoosime Sinu varasema tarbimise põhjal.
Kui oled saanud arve prognoositud koguste alusel, teeme tegelike mõõteandmete laekumisel ümberarvestuse vastavalt tegelikult tarbitud kogustele ja korrigeerime selle põhjal arved.
Korduma kippuvad küsimused
Tänapäeval on pea kõik elektriarvestid kauglugemisel ja näitu teatada meile ei ole vaja.
Näitu saab teatada ainult juhul:
Mõõteandmete mittelaekumisel koostame arved prognoositud andmete alusel.
Teatama peab ainult üldnäitu (ka siis, kui päeva ja öönäit on arvestil näha).
Üldnäidu tähis ekraani allääres on 15.8.0.

Detailset tarbimist näete meie iseteeninduses ja väljastataval arvel.
Kuidas mõõteandmed liiguvad
Klient – Klient tarbib voolu ja tarbimiskohas olev arvesti mõõdab kogused ning edastab kauglugemise teel need võrguettevõtja infosüsteemi.
Mõõteandmete edastamine – Tänapäevased arvestid võimaldavad näitu lugeda kauglugemise teel ja mõõteandmed jõuavad meie süsteemi kahel erineval moel:Arvesti mõõdab ja salvestab kogu tarbimise. Mitmel korral ööpäevas edastab arvesti meie infosüsteemi tarbitud kogused.
Elektrilevi infosüsteem – Kui mõõteandmed jõuavad meieni, siis meie süsteem valideerib, korrigeerib ja kui mõõteandmeid ei ole saanud edastada, siis vajadusel prognoosib tarbimisandmed. Andmed edastatakse Elektrilevi iseteenindusse ja Eleringi andmelattu.
Eleringi andmevahetusplatvorm – Edastame kõik tarbimisandmed Eleringi andmevahetusplatvormile.
Elering kogub kõik andmed kokku ja teeb need elektrimüüjatele ja klientidele nähtavaks.
Arve koostamine – Eleringi andmevahetusplatvormil olevate andmete alusel genereeritakse arved ja elektrimüüjatel tekib võimalus kuvada enda infosüsteemides mõõteandmeid. Võrguteenuse arve tuleb kliendile reeglina valitud elektrimüüja kaudu. Oma elektrimüüjat näed iseteeninduses võrgulepingu lehel.
Klient – Selle kõige tulemusena saab klient arve ning info oma eelmise perioodi tarbimise kohta.
Arvestitest

Ekraanil kuvatavad sümbolid:
Sümbol:
⬤ – tarbimist ei toimu
⯁ – reaktiivenergia tarbimist ei toimu
– toimub tarbimine
– toimub tootmine
– toimub reaktiivenergia tarbimine
– toimub reaktiivenergia tootmine
Ekraan (1). Arvesti ekraanil kuvatakse üldnäitu (näites tähis ekraanil: 1580).
Vilkuv kelluke arvesti ekraanil annab märku erakorralise sündmuse tekkimisest. Edasta see
info meile ([email protected]).
Lüliti (2). Voolu sisse- ja väljalülitamiseks vajuta vähemalt 2 sekundiks LÜLITILE, mille järel on kuulda klõpsatust. Kui arvesti ekraani vasakul serval olev ruudumärk jääb vilkuma, siis on vool väljalülitatud. Sisselülitamiseks toimige sarnaselt väljalülitamisele. Kui vasakul servas ruudumärk enam ei vilgu, on vool taas sisselülitatud.
Arvesti number (3). Tegemist on unikaalse numbriga, mis on seotud Sinu tarbimiskohaga. Oma arvesti numbrit näete iseteeninduses näitude lehel ja võrgulepingu lehel.
Arvesti tootmise aasta (4). Arvesti tootmise aastaarvu järgi on võimalik arvutada arvesti taatlusaega. Arvesti taatluse kehtivusaeg on tootmise aastast arvestades 12 aastat.
CE märgistus (5). Märgistus tõendab, et arvesti on läbinud vastavushindamise. Näide: CEM160120 (CE-märk; M-metroloogiliselt kontrollitud, 16-tootmise aasta, 0120-vastavushindamise labori number). Arvesti ei pea omama Eesti siseriiklikku taatluse kleebist.
Menüü nupp (6) võimaldab näha rohkem erinevat infot nagu näiteks faaside järgi voolu (A) ja pingeid (V).
Kui andmed ei jõua arvestist meieni
Enamlevinud põhjusteks on peakaitsme välja lülitamine ja andmeside häired.
Peakaitsme väljalülitamine
Tekib siis, kui klient lülitab peakaitsme välja.
Peakaitsme väljalülitamine toob kaasa olukorra, kus arvestiga puudub ühendus ja tarbimisandmete edastamine kauglugemise teel katkeb.
Olukorra parandamiseks lülita peakaitse sisse.
Arveldamine – Kuni peakaitsme sisse lülitamiseni mõõteandmed prognoositakse, võttes aluseks varasemat tarbimist. Peale peakaitsme sisse lülitamist küsime arvestist tegelikud mõõteandmed ja saadame nende alusel korrigeeritud arve.
Andmesidehäire
Tekib siis, kui kasutatakse elektriseadmeid, mis ei vasta nõuetele või on rikkelised. Nendeks seadmeteks võivad olla näiteks televiisor, Wi-Fi ruuter või seadmed, mis ei vasta CE-nõuetele (sealjuures ei pruugi seadmete kasutamisel olla nähtavat mõju).
Toob kaasa takistusi mõõteandmete edastamisel, kuid ei mõjuta elektriarvesti tööd ega mõõtetäpsust. Andmed elektri tarbimise kohta salvestuvad endiselt arvestisse tunni täpsusega ja edastatakse, kui andmeside taastub.
Olukorra parandamiseks monitoorime pidevalt mõõteandmete laekumist ja andmeside häire korral tuvastame häire allikad.
Arveldamine – Kuni häirete kõrvaldamiseni mõõteandmed prognoositakse, võttes aluseks varasemat tarbimist. Peale häirete kõrvaldamist küsitakse välja puuduvad mõõteandmed ja arveldus korrigeeritakse tegelike andmete alusel.