Võrgutasu muudatused

Konkurentsiamet kooskõlastas Elektrilevi taotluse kaheks võrgutasuga seotud muudatuseks alates 1. juulist 2017: 1) keskmise hinna langetamiseks, mis puudutab enim ettevõtteid, ja 2) püsitasu rakendamiseks 2018. aastast tarbimiskohtades, kus elektrit aasta jooksul pole tarbitud või on seda tehtud vähe.

1. juulist jõustuv võrguteenuse uus hinnakiri on avaldatud. Kõikidele klientidele, keda muudatused mõjutavad, saadame kirjad alates maikuust. Elektrilevi veebist leiate maiskuus ka koduklientide uuendatud paketikalkulaatori, mis aitab võrrelda pakette senise ja uue hinnakirja alusel.

Mis võrgutasus muutub?

  • Võrgutasud keskmisena vähenevad, kuid sõltuvalt paketist ja tarbimismahust on mõju tarbijatele erinev. Hinnalangusega saame tuua Elektrilevi saavutatud kulude kokkuhoiu tarbijateni. Meie investeeringud kaugloetavatesse arvestitesse ja nutikasse tehnoloogiasse on vähendanud elektrivõrgu kadusid viiendiku võrra. Samuti oleme vaatamata elukalliduse tõusule suutnud viimase viie aasta jooksul hoida ettevõtte püsikulud samal tasemel. Kasvanud efektiivsus ja soodsam finantskeskkond võimaldab vähendada võrgutasu.

    Ühtlasi muutuvad võrgutasu komponendid. Uus tasustruktuur sõltub enam peakaitsme suurusest. Seega suureneb klientide hulk, kellel tekib motivatsioon peakaitset optimeerida ja seeläbi kaasa aidata efektiivsele võrgukasutusele.

  • Alates 2018. aastast rakendub valmisoleku- ehk püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit on tarbitud kuni 250 kWh aastas. Arvestuse aluseks on eelnev ehk 2017. aasta.

Millised on muudatused kodukliendile?

Hind langeb keskmiselt 4%, kuid eri pakettides on mõju erinev

  • Kuutasuta pakettides Võrk 1 ja Võrk 2 jääb võrguteenuse kWh hind samaks.
  • Koos uue hinnakirjaga loob Elektrilevi täiendava paketi Võrk 2 kuutasuga. Kui seni on kuutasuga paketti mõistlik valida pigem suurema tarbimismahuga klientidel, siis uus kuutasuga pakett kujuneb optimaalseimaks valikuks ja võimaldab senisest soodsamat hinda ka paljudele keskmise tarbimisega klientidele. Kui kliendile kujuneb uus pakett (Võrk 2 kuutasuga) senisest soodsamaks, siis anname enne uue hinnakirja jõustumist kliendile aegsasti teada, et soodsamasse paketti üleviimise teeb Elektrilevi ise ja kui klient seda ei soovi, on tal võimalik sellest loobuda. Sellest, milliste ligikaudsete tarbimismahtude korral on uus pakett mõttekas, leiab üldise ülevaate jooniselt. Maikuust alates uuendame ka veebis asuvat võrgupaketi kalkulaatorit, mis võrdleb erinevaid hinnapakette täna ja pärast 1. juulit ning abistab sobivaima paketi valikul. Vajadusel saab veebi kaudu seejärel kohe teha ka paketi vahetuse.

    Näide: Eramus, kus on 25 A peakaitse, on soodsam kasutada:

    • paketti Võrk1 või Võrk2, kui tarbimine on kuni 3900 kWh aastas;
    • paketti Võrk2 kuutasuga, kui tarbimine on 3900–9700 kWh aastas;
    • paketti Võrk3 või Võrk4, kui tarbimine on üle 9700 kWh aastas.
  • Võrguteenuse maksumus kuutasuga pakettides Võrk 3 ja Võrk 4 üldjuhul väheneb. Ühtlasi muutuvad tasu komponendid: senise kuu- ja ampritasu asemele tuleb üks kuutasu, mis sõltub peakaitsmest. Enamiku korterite puhul on ühetaoline kuutasu.
  • Peakaitset saab kuni 63 A võrguühenduse korral alates aprillist kuni aasta lõpuni vähendada tasuta. Sobiva suurusega peakaitsme hindamisel abistab peakaitsme kalkulaator.

Alates 2018. aastast rakendub puuduva või vähese tarbimisega kohtades valmisoleku- ehk püsitasu

  • Arvestuse aluseks on eelnev ehk 2017. aasta ja tasu rakendub juhul, kui tarbimine aasta jooksul on olnud kuni 250 kWh.
  • Igakuine püsitasu on korteritele valdavalt 1,5 eurot ja eramutele sõltuvalt peakaitsmest 3–5 eurot kuus.

Millised on muudatused ettevõtetele?

  • Väheneb keskmine hind

    Enamikule energiamahukatest ettevõtetest võrgutasu väheneb. Suuremate tarbijatena on just see rühm seni katnud ebaproportsionaalselt suure osa võrgu ülalpidamiskuludest, samal ajal kui võrguteenuse kulud ei sõltu oluliselt sellest, kui palju klient tarbib.

    Maksumuse keskmine muutus ettevõtete rühmades

    Võrguühendus Tarbimiskohtade arv Tarbimismaht Maksumuse keskmine muutus
    Keskpinge alajaamas (110 kV) 90 (70 äriklienti) 870 GWh + 2,5%
    Keskpinge liinil 1 000 (700 äriklienti) 1 400 GWh - 8%
    Madalpinge > 63A 15 000 (8 100 äriklienti) 1 450 GWh - 9%

    Kui ettevõtete põhilisematele tariifigruppidele jääb keskmine hinnalangus 8–9% juurde, siis erandiks on 110 kV alajaamas keskpingel liitunud. Nende puhul keskmine maksumus mõnevõrra suureneb. Selles rühmas on juba praegu olnud võrguteenuse hind madal, jäädes kohati isegi väiksemaks põhivõrguteenuse sisseostuhinnast.

    Koos hinnakujunduse muudatusega väheneb võrgutasu ettevõtetele, kes kasutavad võrguühendust efektiivselt. Tänasest mõnevõrra rohkem hakkavad maksma ettevõtted, kes vajavad võrku eelkõige valmisolekuks, kasutavad seda vähe või ainult hooajaliselt.

    1. juulist kehtivad võrguteenuse hinnad leiate siit. Vajadusel saate nõu pidada kliendihalduriga.

  • Muutub hinnakujundus

    Praegu tasub ettevõte (võrguühendus madalpingel üle 63A või keskpingel) võrguteenuse eest edastustasu, reaktiivenergia tasu ning püsiva komponendina ampritasu või kasutusvõimsuse tasu vastavalt sellele, millist võimsust ta kasutab. Muudatuste jõustudes hakkab hinna püsikomponent sõltuma võrguühenduste arvust ja lepinguga tagatud ehk kliendi jaoks valmis hoitavast läbilaskevõimest. Selliselt tekib ettevõttel motivatsioon kohandada oma võrguühenduste arv ja läbilaskevõimsus tegelikele vajadustele võimalikult vastavaks – see aitab optimeerida võrgukasutust ja hoida võrguteenuse hinda ka pikemas plaanis võimalikult madalal.

Miks on muudatusi vaja?

Muudatuste tähtsaim eesmärk on tagada pikaajalises plaanis võimalikult madal võrguteenuse hind. Selleks on vajalikud nii muudatused võrguteenuse hinnakomponentides kui ka püsitasu, mille eesmärk on ülal hoida vaid seda võrku, mis on klientidele tegelikult vajalik.

Võrguteenus on olemuselt elektri tarbimise valmisoleku tagamine, mille kulud ei sõltu eriti sellest, kas ja kui palju elektrit tarbitakse. Täna on meil võrgus ligikaudu 57 000 tarbimiskohta, kus elektrit ei tarbita kas üldse või tehakse seda ülivähe, kuid võrgu valmisolekut soovitakse hoida. Kokku moodustab see peaaegu 10% kõikidest tarbimiskohtadest ja sellise valmisoleku kulud kajastuvad praegu teiste võrguteenuse klientide makstavas hinnas. Meil on üle 1100 km liine ja üle 300 alajaama, kust aastas pole ühtegi kWh elektrit läbi liikunud ja mille uuendamiseks tuleks investeerida lähitulevikus ligikaudu 16 miljonit eurot.

Püsitasu kaasab kliendi läbi mõtlema, kas tal on võrguühendust vaja, ja juhul, kui ta näeb sellel väärtust, siis valmisoleku hoidmisse ka panustama. Võrguettevõte saab teha paremini sihitud otsuseid – uuendame võrku seal, kus seda on tõepoolest vaja, ega kuluta ebamõistlikult võrgutasu maksjate raha.

57 000 tarbimiskohta, üle 300 alajaama ja enam kui 1100 km liine, millest aasta jooksul pole peaaegu üldse elektrit läbi liikunud.