Kahjude ennetamine

Häireid võivad põhjustada ilmastikunähtused kui elektrivõrgus tehtavad tööd. Teades, millist mõju häired võivad seadmetele avaldada, saad kasutusele võtta kahjusid ennetavad abinõud.

Sagedasemad häirete põhjused

  • äikesest ja elektrivõrgu lülitamistest tingitud liigpingeimpulsid
  • lülimistoimingutest, lühistest ja elektriseadmete käivitamisest tingitud pingelohud
  • rikked ja plaanilised hooldustööd
  • pingeprobleemid
  • Loen lähemalt tunnussuuruste kohta

    Jälgi elektriseadmete CE-märgistust

    Ohutuse esmaseks tagamiseks jälgi elektriseadmete CE-märgistust, mis on Euroopa Liidus müüdavate seadmete kohustuslik ohutusmärgistus. Kui elektriseadmel puudub CE-märgis, võib selle seadme kasutamine olla meie elektrisüsteemis ohtlik.

    Mõju elektroonikaseadmetele

    Pingekõikumised ja elektrikatkestused mõjutavad seadmeid erinevalt. Kahjustada võivad saada nii tundlikud elektroonikaseadmed kui ka muu vara.

    Loen katkestuste mõjust lähemalt

    Kuidas kaitsta elektriseadmeid

    Äikese ajal saad elektriseadmeid kõige paremini kaitsta, kui eemaldad need eelnevalt vooluvõrgust. Igapäevaseks kaitseks on
    võimalik valida veel erinevate kaitseseadmete vahel. Keerukamate seadmete paigaldus telli professionaalselt elektrikult.

    Piksekaitsesüsteem

    Aitab liigpinge korral, mis on tingitud äikesest või lülimistoimingutest elektrivõrgus.

    Liigpingepiirikud

    Kaitsevad elektriseadmeid liigpinge ja impulssvoolude eest.

    UPS

    Pakub kaitse tundlikele seadmetele (näiteks arvutid) kuni 10 minutit kestvate katkestuste korral.

    Pingestabilisaator

    Muudab pistikupesast saadava normidele mittevastava pinge stabiilseks.

    Mootorikaitse

    Mootori kaitselüliti, mida kasutada 3-faasilise elektrimootoriga seadmete (pumbad, saed) kaitseks.

    Pingekontrollirelee

    Kaitseb Sinu tarbimiskohta nii üle- kui ka alapinge eest.

    Rikkevoolukaitse

    Rikkevoolukaitselüliti lülitab ohu korral välja voolu, aidates vältida tõsisemaid elektriõnnetusi.

    Generaator

    Pikaajalise elektrikatkestuse korral aitab elektrigeneraator.

    Loen lähemalt

    Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused

    Normaaltalitlustingimustes, välja arvatud katkestused, ei tohi toitepinge aeglased muutused ületada ±10% nimipingest Un.

    Ülekandevõrkudega mitte ühendatud elektrivarustusvõrkudes või eriliste kaugel asuvate elektrivõrgu kasutajate jaoks ei tohi pinge aeglased muutused ületada +10% / –15% nimipingest Un. Elektrivõrgu kasutajaid tuleb sellisest olukorrast teavitada.

    Märkus 1

    Üksikute elektrivõrgu kasutajate tegelik võimsuse tarbimine ei ole täielikult ennustatav ei koguseliselt ega ajaliselt. Sellest tulenevalt on elektrivõrgud üldiselt kavandatud tõenäosuslikel alustel. Juhul kui peale elektrivõrgu käitaja kaebust näitavad jaotise 4.2.2.2 kohaselt teostatud mõõtmised, et toitepinge väärtus kaldub kõrvale jaotises 4.2.2.2 esitatud piirväärtustest, põhjustades elektrivõrgu kasutajale negatiivseid tagajärgi, tuleb elektrivõrgu käitajal koostöös elektrivõrgu kasutaja(te)ga tulenevalt riskihinnangust kasutusele võtta parendavad meetmed. Ajutiselt, probleemi lahendamise ajal, peavad pinge aeglased muutused olema vahemikus +10% / –15% nimipingest Un, seda juhul, kui elektrivõrgu kasutajatega ei ole kokku lepitud teisiti.

    Märkus 2

    Kooskõlas asjakohaste toote- ja paigaldusstandarditega ning standardi IEC 60038 rakendamisega on elektrivõrgu kasutaja elektritarvitid tavaliselt kavandatud taluma võrgu nimipingest ±10% võrra erinevaid toitepingeid, mis on küllaldane hõlmamaks enamikku toitetingimustest. Üldiselt ei ole tarvis kavandada elektritarviteid taluma suuremaid pinge muutusi.

    Märkus 3

    Võttes arvesse erinevaid rahvuslike elektrisüsteemide karakteristikuid, nt võimsuse piirang liitumispunktis ja/või võimsusteguri piirid, võib määratlus „eriline kaugel asuv elektrivõrgu kasutaja" erinevate riikide vahel erineda. Allikas: EVS-EN 50160:2010 „Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused" Standardi tekste ei ole meil õigust vastavalt Eesti Standardikeskuse tingimustele avaldada. Standardi täistekstiga saab tutvuda Standardikeskuse veebilehel.

    Mõju elektroonikaseadmetele

    Liigpinge ohustab kõige enam elektroonikaseadmete toiteplokke ja vahel ka sellega ühendatud seadmeid (telerid, digiboksid, arvutid jms). Elektrilevi elektrisüsteem on küll varustatud liigpingeid piiravate seadmetega, kuid need ei kaitse alati äikese eest. Seetõttu soovitame tundlikele elektroonikaseadmetele lisada koduses elektrisüsteemis täiendav kaitse.

    Liigpinge tekkimise võimalikud põhjused:

  • pikselöök
  • lülimistoimingud elektrivõrgus
  • Pingelohud ja pingekõikumised võivad teha kahju eelkõige tundlikumatele elektri- ja elektroonikaseadmetele, samuti nende toiteplokkidele. Lisaks vähendab pidev tulede vilkumine elektrilampide eluiga ja häirib nägemist.

    Pingelohkude ja pingekõikumiste võimalikud põhjused:

  • lülimistoimingud elektrivõrgus
  • rikked elektriliinidel, näiteks liinile langenud puud, jäide vm
  • suure võimsusega elektrimootorite käivitamine
  • suurte tootmisettevõtete ja töökodade lähedus
  • Plaanilised katkestused on vajalikud elektrivõrgu remontimiseks ja hooldamiseks, samuti uue võrgu ehitamiseks. Kui sellist katkestust Sinu piirkonnas planeerime, teavitame Sind alati sellest aegsasti. Rikkelised ehk ootamatud elektrikatkestused võivad olla lühi- ja pikaajalised. Lühiajalisi katkestusi (kuni 3 minutit) esineb rohkem linnades, kus on rikke tekkides võimalik elektrivarustus kiiresti teise liini kaudu taastada. Sellised lühiajaliselt kestvad elektrikatkestused mõjutavad enim elektroonikaseadmeid.

    Pikaajalised elektrikatkestused (üle 3 minuti) esinevad sagedamini maapiirkondades, kus elektrivarustuse taastamine nõuab pikemat aega. Selle põhjuseks on maapiirkondades kasutatavad õhuliinid, mille töökindlust mõjutavad äärmuslikud ilmaolud, nagu näiteks raske lumi, tormituules murduvad puud, juhtmetele tekkinud jäide, liiga madal või kõrge õhutemperatuur ja muud loodusmõjud. Samuti võivad rikkeid põhjustada liinide läheduses tehtavad metsa- ja kaevetööd.

    Kolmefaasilise elektritoite puhul esineb vahel ka olukordi, kus tegemist ei ole täieliku elektrikatkestusega, vaid pinge puudub ühes või kahes faasis. Selles olukorras võib enamik kodustest elektriseadmetest töötada täiesti tavapäraselt, kuid käivitada ei saa 3-faasilise elektrimootoriga töötavaid seadmeid nagu näiteks elektrisaag või pumbad. Halvimal juhul võib faasi(de) kadumine kaasa tuua nende seadmete hävimise.

    Kuidas kaitsta elektriseadmeid

    Piksekaitsesüsteem koosneb piksekaitse välis- ja sisesüsteemist ja neid tuleb kasutada samaaegselt. Välissüsteem kaitseb ehitist välgu otsetabamuse eest ja koosneb:

  • välgupüüdurist (enamasti piksevarras)
  • allaviikudest
  • maandustest
  • Kui ehitisel on piksekaitse välissüsteem, siis tuleb kindlasti paigaldada ka sisesüsteem, mis sisaldab enamasti liigpingepiirikuid.

    Piksekaitsesüsteemi paigaldamiseks telli projekteerimine ja paigaldustöö professionaalselt elektrispetsialistilt või elektritööde ettevõttelt.

    Liigpingepiirikud kaitsevad elektrivõrke ja elektriseadmeid äikesest ja lülimistoimingutest tingitud liigpingete ja impulssvoolude eest.

    Liigpingepiirikud jagunevad tüüpidesse 1, 2 ja 3. Tüüpidesse 1 ja 2 ning 1+2 kuuluvaid liigpingepiirikuid kasutatakse ehitiste elektrisisestuses (tüüp 1 või tüüp 1+2) ja sisejuhtmestiku jaotuskilpides (tüüp 2).

    Tüüpi 1 kuuluvad liigpingepiirikud on välguvoolukindlad – need suudavad läbi lasta võimsaid vooluimpulsse, kuid ei piira küllaldaselt välguimpulsse (näiteks elektroonikaseadmete puhul).

    Tüüpi 2 kuuluvad liigpingepiirikud piiravad tüübi 1 poolt piiratud välguimpulsse ja lisaks impulsse, mis tekivad välgu lähi- ja kauglöökidel või lülitustel elektrisüsteemis.

    1 ja 2 tüüpi liigpingepiirikud paigaldatakse enamasti elektrikilpi ja neid tohib paigaldada ainult professionaalne elektrispetsialist. Sobivaima lahenduse leidmiseks soovitame pöörduda elektrispetsialisti või elektritööde ettevõtte poole.

    Tüüpi 3 kuuluvad liigpingepiirikud paigaldatakse vahetult seadmete ette ehk pistikupesadesse. Need aitavad välistada liigpingeimpulsside ohtu elektroonikaseadmetele.

    Pistikupesasse ühendatavad liigpingepiirikud töötavad vaid juhul, kui need on ühendatud maandusega kolmejuhtmelisse ehk kaitsemaandusega elektrisüsteemi. Elektrisüsteemides, kus kaitsemaandus puudub (enamasti enne 1995. aastat ehitatud elektrisüsteemid), seda tüüpi kaitsmed ei toimi. Täpsemate soovituste saamiseks ja enda majapidamisse sobivate seadmete valimiseks küsi nõu vastavate toodete müüjalt.

    UPS on varutoiteallikas ja pingestabilisaator, mis pakub lahendust lühiajaliste, kuni 10 minutit kestvate katkestuste korral.

    UPSiga saab tagada kuni 400 W elektriseadme töö kuni 5 minutiks, väiksema võimsuse korral isegi kuni 33 minutiks. UPS sisaldab akut, mille abil tagatakse katkestuse ajal elektritoide seadmetele, mis on ühendatud UPSiga. Lisaks kaitseb UPS elektriseadmeid liigpinge eest, mida põhjustavad äike ja liinirikked.

    UPSiga ei soovitata ühendada seadmeid, mis töötavad elektrimootoriga nagu külmkapp, pump, soojuspump jms, sest elektrimootorite käivitusvool on tavaliselt mitu korda suurem nende seadmete passi märgitud töövoolust. Küsi UPSide kohta täpsemat infot elektroonika- ja ehituspoodidest.

    Pingestabilisaator muudab pistikupesast saadava normidele mittevastava (160–250 V) pinge stabiilseks 230-voldiseks pingeks. Sõltuvalt tootjast on koduseks kasutamiseks mõeldud pingestabilisaatorite võimsus vahemikus 500–2000 W.

    Pingestabilisaatorit ei tohi kasutada külmikute, pesumasinate, soojuspumpade, elektritööriistade ja teiste elektrimootoriga töötavate seadmete stabiliseerimiseks.

    Enne seadme ühendamist pingestabilisaatoriga kontrolli, kas Sinu elektriseadmel on pingestabilisaator juba tootja poolt sisse ehitatud. Paljude tundlike seadmete puhul on pinge topelt-stabiliseerimine keelatud. Pingestabilisaatorite kohta uuri täpsemat infot elektroonika- ja ehituspoodidest.

    3-faasilise elektrimootoriga seadmete (näiteks tööpingid, teatud tüüpi soojuspumbad) kaitseks kasuta spetsiaalset mootori kaitselülitit, seda juhul, kui seadmel endal vastav kaitse puudub.

    Pingekontrollirelee (monitooringurelee) kaitseb Sinu tarbimiskohta pingekõikumiste sh nii üle- kui alapinge eest.

    Pingekontrollirelee kasutamine on soovitatav, kui Sa kasutad pingekõikumiste suhtes tundlikke olulisi või kalleid elektriseadmeid (näiteks soojuspumpa) ning eriti juhul, kui Sinu tarbimiskohas esineb korduvaid väliselektrivõrgu rikkeid. Ebastandardne pinge võib tekkida ka näiteks liinijuhtme katkemisest. Sellisel juhul on pingekontrollireleest suur abi.

    Pingekontrollirelee kontrollib pinge vastavust normile, mille miinimum ja maksimum määratakse kaitstava seadme põhiselt. Kui pinge väljub lubatud vahemiku piiridest, lülitab pingekontrollirelee seadme(d) välja. Kui pinge normaliseerub, lülitab relee seadme(d) tagasi tööle.

    Telli pingekontrollirelee paigaldus elektritööde ettevõttelt või professionaalselt elektrikult.

    Rikkevoolukaitse on majapidamises sama oluline kui suitsuandur. Rikkevoolukaitselüliti lülitab ohu korral välja voolu, aidates vältida tõsist elektrilööki, päästa elusid ja vähendada tuleohtu.

    Rikkevoolukaitselüliti on abiks juhtudel, kui inimene või loom puutub kokku isoleerimata juhtmega või rikkis elektriseadme pinge all oleva korpusega.

    Eestis kehtivate standardite järgi on uutes elektripaigaldistes rikkevoolukaitse (rakendumisvool 30 mA) kohustuslik pistikupesades, mille nimivool on kuni 32 A, samuti valgustusahelates. Kindlasti tuleb lisakaitset kasutada kõigis niisketes ruumides, näiteks duširuumis, vannitoas, saunas ja köögis.

    Rikkevoolukaitselülitid on erineva rakendumisvooluga. Õige valiku tegemiseks soovitame pidada nõu elektriala spetsialistiga. Sarnaselt mitmete teiste kaitseseadmetega, tuleb rikkevoolukaitsme elektrisüsteemiga ühendamiseks tellida projekteerimine ja paigaldustöö professionaalselt elektrispetsialistilt või elektritööde ettevõttelt.

    Generaator on iseseisev elektrit tootev seade, mille toitele saab vastavalt võimsusele ühendada kas kogu elektrisüsteemi, osa sellest või üksiku seadme, mille töötamine elektrikatkestuse ajal on kõige kriitilisem. Generaatori valiku puhul jälgi, et selle võimsus oleks vähemalt 20–25% suurem elektrisüsteemi või elektriseadme nimivõimsusest, mis on kirjas seadmel või seadme passis.

    Generaatori ühendamiseks hoone elektrisüsteemiga tuleb generaatorile ehitada eraldi kaitsmete ja ümberlülitiga ühenduspunkt.

    Generaator on elektriseade, mille puhul peab kõrvalekaldumatult täitma kõiki ohutusnõudeid. Enne elektrigeneraatori käivitamist tutvu põhjalikult kasutus- ja ohutusjuhistega.

    Elektrisüsteemiga valesti ühendatud generaator on ohtlik ja võib põhjustada tulekahju, kahjustada ülekoormuse tõttu kõiki elektriseadmeid ning olla eluohtlik samal ajal elektrivõrgus rikkeid likvideerivatele või elektritöid teostavatele elektrikutele.

    Generaatori paigaldus telli alati elektritööde ettevõttest või professionaalselt elektrikult.