Hüppa sisuni

Rikkelised katkestused

2020. aasta andmetel on 50% Elektrilevi võrgu riketest seotud ilmastiku ja loodusega. Seepärast investeerime pidevalt võrgu ilmastikukindlamaks muutmisse. Veidi enam kui 15% riketest on põhjustatud võrgu vanusest ehk amortisatsioonist. 35% riketest leiavad aset muul põhjusel – näiteks lindude või loomade, teiste osapoolte kaevetööde või varguste tõttu, aga ka tarbijapaigaldises tekkinud rikete tõttu.

Kui 2011. aastal oli Elektrilevi võrgus enam kui 25 000 riket, siis 2020. aastal oli neid veidi üle 13 000. Kümne aastaga on rikete arv vähenenud pea kaks korda. Investeeringud, mida oleme teinud asustustihedusest, elutähtsa ja majandusliku mõjuga tarbijatest, liini ümbritsevast looduskeskkonnast ja muudest aspektidest lähtuvalt, on andnud tõestust, et liigume varustuskindluse osas õigel teel.

Rikkeliste katkestuste kõrvaldamise aeg:

  • 1. aprillist – 30. septembrini kuni 12 tundi.
  • 1. oktoobrist – 31. märtsini kuni 16 tundi.
  • Erakorraliste sündmuste olukordades võib katkestuse kõrvaldamiseks kuluda kuni 72 tundi, alates hetkest kui erakorraline olukord välja kuulutatakse. Erakorralise sündmuse põhjuseks võib olla loodusõnnetus, torm või muu sündmus, mida võrguettevõtja ei saa ära hoida.

Elektrivõrgu neli kõige suuremat looduslikku vaenlast on tugev tuul, ladestuv lumi, jäide ja äike.

Tugev tuul

Suurim võrgu vaenlane on tugev tuul, mis võib elektriliine tõsiselt vigastada. Seda eriti siis, kui tegemist on tormituulega, milleks loetakse tuult kiirusega 21 m/s ja üle selle. Liinide katkemise ja lühiste peamiseks põhjuseks on enamasti tuule tõttu liinidele murdunud oksad ja puud.

Võrgu töökindluse tagamiseks puhastame igal aastal tuhandeid kilomeetreid liinikoridore võsast, puudest ja okstest, mis asuvad liinidele ohtlikult lähedal. Miks ei võiks katkestuste täielikuks vältimiseks liinikoridore teha nii laiaks, et ükski mahalangev puu liinini ei ulatuks? Sest see tähendaks liinikoridoride laiendamist mõlemas suunas ligi 25 meetrit, mis võrdub umbes Hiiumaa pindala suuruse metsa langetamisega, mis ei ole kindlasti mõistlik.

Õnneks on elektrikindluse saavutamiseks olemas ka teine võimalus. Elektrilevi on tänaseks muutnud 71% oma võrgust ilmastikukindlaks. See on tähendanud maakaabli või uuemat tüüpi õhukaabli paigaldamist, mis peab üldjuhul vastu ka siis, kui puu mingil põhjusel liinile langeb.

Lisaks katkestustele võib tugev tuul kaasa tuua pingehäireid, mis avalduvad lühiajaliste katkestustena või pinge kõikumisena. Kui ilmateade ütleb, et tulemas on tugev torm, siis soovitame Sul tundlikumad elektriseadmed vooluvõrgust eemaldada.

Ladestuv lumi

Talviste rikete põhjuseks võib olla tugev lumesadu 0 kraadi juures ja alla selle. Selliste ilmastikuolude juures ladestub lumi puuokstele, mille tulemusel võivad puud ja oksad muutuda nii raskeks, et vajuvad liinidele. Märg lumi võib ladestuda ka elektrimastide isolaatorite vahele. Selle tagajärjel võib isolaatoris tekkida lühis.

Ladestuvast lumest tekkivate kahjude ärahoidmisele aitab kaasa regulaarne liinikoridoride hooldus ja ilmastikukindla võrgu rajamine. Paks lumekiht lisab ka teisi väljakutseid. Näiteks on paksu lumega metsas ja põldudel liinidele keerulisem ligi pääseda, mis tähendab, et taastamistööde tegemine võib võtta oluliselt kauem aega.

Kui puud on raske lumekoorma all liinidele vajunud, tuleb sellisest kohast kindlasti eemale hoida. Kui liinid on maha langenud, võib see tähendada, et kogu liinialune piirkond on eluohtliku pinge all.

Jäide

Jäide tekib elektriliinidele jäävihma tõttu, kui temperatuur kõigub 0 kraadi ümbruses. Tegu on väga salakavala elektrivõrgu vaenlasega, mille mõju ei pruugi kohe avalduda. Jäide muudab puudele ja liinidele kuhjunud lume märjaks ja raskeks. Miinuskraadid omakorda külmutavad märja lume puu või liinijuhtme külge kinni. Nii hakkab jää puud või liini aeglaselt maapinna suunas painutama. Sellise raskuse all võivad puruneda nii mastid kui ka elektriliinid.

Jäitest tingitud kahjude ennetamiseks on tähtis võrgu üle pidevat järelevalvet teha. Vaatamata sellele ei ole kunagi võimalik kõiki ohte vältida. Jäite eemaldamine liinidelt on üldjuhul väga keerukas ja ajamahukas.

Äike

Äikesega käib kaasas metsik purustusjõud. Välgunoole laeng võib ulatuda kuni 200 000 amprini, mis on erakordselt suur. Inimesele eluohtlik voolutugevus algab juba paarikümnest milliamprist. Lisaks purustusjõule võib äikesega kaasnev pinge tekitada pingekõikumisi võrgus.

Äikese tagajärjel tekkiv tromb on võimeline mängleva kergusega purustama kõrgepinge õhuliine, rääkimata väiksemate häirete ja vigastuste tekitamisest. Äikesetormiga kaasnevad sageli tavatud ilmastikunähtused. Välgu kõrval on ohtlikud ka ootamatud tuuleiilid ehk äikesepagid ning rahe.

Pea meeles, et äikese ajal ei tohi mitte mingil juhul elektritöid teha. Kui kuuled kõminat ja näed taevas sähvivaid välgunooli, siis on viimane aeg tööriistad käest panna.

Ühes tarbimiskohas võib aasta jooksul olla kuni 50 tundi rikkelisi katkestusi.

Lubatud katkestuste pikkused ja hüvitised on välja toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses.