Tegevused katkestuste korral
Elektrivõrgus esineb aeg-ajalt nii rikkelisi kui plaanilisi katkestusi. Plaaniliste katkestuste ajaks lülita välja ja eemalda vooluvõrgust kõik tundlikud elektroonikaseadmed. Erandiks on valveseadmed, mis on tavaliselt varustatud akuga ja peaksid töötama ka elektrikatkestuse ajal.
Elektrikatkestusest teata MARU rakenduses maru.elektrilevi.ee või numbril 1343.
Elektriõnnetuse korral helista 112
Meile teadaolevatest riketest teavitame Sind MARU rakenduses ja SMS-i teel. Sõnumisse lisame ka info rikke kõrvaldamise ligikaudse aja kohta. Kui oled SMS-i või MARUs teavituse juba saanud, siis meid täiendavalt rikkest teavitama ei pea. Katkestuste kohta saad lisainfot ka katkestuste kaardilt.
Mida teha, kui elekter läheb ära?
Tee kindlaks elektrikatkestuse ulatus
Kontrolli, kas elekter läks ära ainult ühest valgustist või tervest majast.
Vaata, kas oled saanud Elektrilevilt rikketeavituse MARU rakenduses ja/või telefoni SMS-i.
Saadame sõnumi 10-15 minuti jooksul alates rikkest teada saamisest.
Kontrolli, kas elektriarvesti töötab ja kaitsmed on sees
Vaata, kas arvesti tabloo töötab ja kõik kaitsmed on sisselülitatud asendis.
Pea meeles!
Kui elektriseadme juhtmest, pistikust või lülitist tuleb suitsu või ebatavalist lõhna, siis lülita elekter välja terves majas. Süttinud elektrijuhtmeid ei tohi mitte mingil juhul kustutada veega.
Elektriõnnetuse puhul tuleb alati helistada 112, seda sõltumata kannatanu olukorrast. Elektrilöögi saanud inimese seisund võib halveneda kiiresti ja muutuda veel kuni 24 tunni jooksul. Pea meeles, et vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda. Kannatanu on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Lülita elekter välja.
Maha langenud elektrijuhtmed võivad olla eluohtlikud, seetõttu ei tohi neile mingil juhul läheneda ega neid puudutada. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega oksi – puutüvi ja oksad sisaldavad alati teatud koguses vett, mistõttu juhivad nad väga hästi elektrit. Nende katsumine võib viia kurbade tagajärgedeni. Katkenud elektriliinidest anna meile teada rikketelefonil.
Mida teha, kui torm on tulemas?
Tormide ajal suureneb oht elektrikatkestuse tekkimiseks, sest tugev tuul murrab puid ja rebib lahti juhtmeid. See võib omakorda põhjustada elektrikatkestusi.
Mida teha, kui elekter läheb ära?
Kontrolli, kas elekter läks ära ainult ühest valgustist või tervest majast.
Kui elekter läheb ära, siis tee kindlaks, kui suur on elektrikatkestuse ulatus - kas elekter läks ära ainult ühest valgustist, ühest toast, ühest korterist või tervest majast?
Saadame sõnumi 10-15 minuti jooksul alates rikkest teada saamisest. Elektrivõrgu rikke puhul saadame Sulle teavituse MARU rakendusse ja/või SMS sõnumi 10-15 minuti jooksul alates rikkest teada saamisest. Sõnumisse lisame ka info rikke kõrvaldamise ligikaudse aja kohta.
Rikke SMS teenus on koduklientidele automaatne ja seda eraldi tellima ei pea. Kui SMS-id mingil põhjusel Sinuni ei jõua, kontrolli oma kontaktandmeid siit ». Soovi korral saad SMS-teenuse tellida ka mõne lähedase või pereliikme telefoninumbrile. Telli tasuta teenus siit ».
Vaata, kas arvesti tabloo töötab ja kõik kaitsmed on sisselülitatud asendis.
Vahel võib juhtuda, et elektriarvesti on mingil põhjusel välja lülitunud või on mõni seade või valgusti välja lülitanud kaitsme. Elektriarvesti kontrollimiseks vaata üle, kas arvesti tabloo töötab ja kas kõik kaitsmed on sisselülitatud asendis.
Soovitused tormi eel
Tutvun üleujutusaladega
Üleujutusalade kaartidelt on võimalik vaadata, kas Sinu kodu ohustab üleujutuse korral elektrita jäämine. Kaardid on loodud Maa-ameti alusandmete põhjal Tallinna, Pärnu ja Kuressaare linnade kohta.
Mida teha, kui Elektrilevi võrk on töökorras, aga minu kodu on endiselt elektrita?
Kui Elektrilevi võrk on töökorras, siis võib rikke põhjus asuda Sinu korteri või maja elektrisüsteemis. Sellise rikke korral tuleb kontrollida kaitselüliteid, arvestit ja peakaitset ning tellida rikke kõrvaldamise tööd mõnelt elektritööde firmalt. Kortermaja elektrisüsteemide rikke puhul teavita maja haldajat, kes vastava elektritöö tellib. Kui tööde tegemise käigus on vajalik plommide eemaldamine või välise elektriliini pingetuks tegemine, tuleb see töö tellida Elektrilevilt. Soovi korral saad ka kogu majasisese elektrisüsteemi rikke parandamise tellida tasulise teenusena meilt.
Jäta meelde, et koduse elektririkke korral on kõige tähtsam tagada ohutus.
Kus paikneb piir minu maja elektrisüsteemi ja välisvõrgu vahel?
Sise- ja välisvõrgu vahelise piiri määrab ära liitumispunkti asukoht. Elektrilevi vastutab rikete kõrvaldamise eest Sinu liitumispunktist väliselektrivõrgu poole jäävas osas. Kui rike asub Sinu maja elektrisüsteemis, siis tuleb rikke kõrvaldamise tööd tellida ise mõnelt elektrifirmalt või tasulise teenusena meilt.
Võrguühendusi ehitades rajatakse liitumispunkt üldjuhul krundi piirile, kuid liitumispunkt võib paikneda ka hoone seinal, tänaval asuvas elektrikilbis või õhuliini mastis. Liitumispunkti täpse asukoha saad teada oma võrgulepingust.
Kuidas ma saan aru, kas arvesti on sisse lülitatud?
Arvesti paikneb elektrikilbis. Kui liitumispunkt asub õues olevas liitumiskilbis, siis tuleb ka arvestit ja peakaitset kontrollida sealt. Enamlevinud arvestitel on ekraan elektrooniliste numbritega. Kui arvesti ekraan on pime ja numbreid ei ole näha, siis kontrolli, kas peakaitse on sisse lülitatud. Kui ekraan näitab numbreid, siis proovi arvestit nupust sisse lülitada.
Kaugloetava arvesti välja lülitumisest annab märku ekraani all vasakus servas vilkuv ruut. Arvesti sisselülitamiseks:
Milline on peakaitse ja kes võib seda sisse lülitada?
Kui arvestil ei ole numbreid näha ja sisselülitamine ei too tulemust, siis vaata üle peakaitse. Peakaitsme tunneb ära plommitud katte järgi ning selle sisse-välja lülitamise nupp on katte alt väljas. Peakaitsme võib ise uuesti sisse lülitada. Oluline teada! Peakaitsme väljalülitumine on enamasti põhjustatud tarbimiskohas olnud lühisest või ülekoormusest ning ei ole tingitud välisvõrgus toimunud plaanilistest katkestustest ega riketest. Väljalülitunud kaitsme võid ise uuesti sisse lülitada või tellida sulavkaitsme vahetuse elektritöid pakkuvalt ettevõttelt.
Kui ka peakaitse on korras ning arvesti on endiselt „pime", siis oled teinud kõik võimaliku enda elektrisüsteemi kontrollimiseks ning vajad professionaalse elektriku abi. Elektri taastamiseks pöördu mõne elektritöid pakkuva ettevõtte poole, kes selgitab välja rikke põhjuse ja leiab probleemile lahenduse.
Kuidas kontrollida kaitselüliteid?
Kaitselülitite ja -korkide eesmärk on kaitsta tarbimiskoha elektrisüsteemi ülekoormuse või lühise eest. Juhul kui tarbimiskohas tekib ülekoormus või lühis, lülitub kaitselüliti või kaitsekork automaatselt välja ja sellega koos ka elekter.
Kui kaitselülitid on välja lülitunud, siis võid need elektrikilbist ise uuesti sisse lülitada või kutsuda kaitsmeid kontrollima professionaalse elektriku.
Elektrikilbi ukse avamisel ära hakka kohe selle sisu katsuma! Kõige tähtsam on tagada ohutus.
- nupp on „all" ehk asendis „0" või „off", siis on kaitse välja lülitunud.
- nupp on „üleval" ehk asendis „1" või „on", siis on kaitse sisse lülitatud.
Kuidas kontrollida kaitsmeid kortermajas?
Ava jaotuskilp, mis üldjuhul asub trepikojas, kuid võib olla ka korteris. Jaotuskilbis paiknevad korteri kaitsmed. Neid on kaht tüüpi – grupikaitsmed, mis on kas kaitselülitid või sulavpanusega (sulariga) korkkaitsmed ehk nn sulavkaitsmed, ja peakaitse või pealüliti.
Kui sulavkaitse on läbi põlenud ehk metallist otsikut (nn kontrollpunni) näha ei ole, on kaitse katki. Pildilt on näha, milline näeb välja korras ja milline läbipõlenud sulavkaitse.
Soovitatav on hankida elektrikaupade poest ja hoida käepärast mõned töökorras sulavelemendid (sularid), et vajaduse korral saaks läbipõlenud sularit kiirelt asendada. Kui ka asendatud sular läbi põleb, on tegemist lühisega Sulle kuuluvas elektrisüsteemis. Sellisel juhul tuleb kutsuda elektritööde firmast pädev elektrik, kes teeb kindlaks rikke põhjuse.
Grupikaitsmeks võib olla üks või mitu kaitselülitit. Kui kaitselüliti on välja lülitunud (kang „OFF" asendis), proovi see esmalt sisse lülitada. Kui lüliti on ebamäärases vahepealses asendis, vii hoob esmalt väljalülitatud („OFF") asendisse ja proovi seejärel lülitit uuesti sisse lülitada. Asend võib olla tähistatud ka „I" (sees) ja „0" (väljas) märgistega. Kui kaitse lülitub uuesti välja, tuleb kutsuda elektritööde ettevõttest elektrik.
Peakaitse võib olla kas sulavkaitse või kaitselüliti. Peakaitset saad kontrollida täpselt samamoodi nagu grupikaitsmeid. Kontrolli, kas sulavkaitse on töökorras või lüliti sisse lülitatud ning tegutsege täpselt samamoodi, nagu grupikaitsmete korral.
Peakaitsme tööde jaoks on vajalik plommi eemaldamine, mis tuleb tellida Elektrilevist.
Haldaja või omanik saab kontrollida, kas hoone peakilbis asuvad kortermaja grupikaitsmed ja peakaitse on töökorras.
Kui kaitsmed on rakendunud või on liitumispunktis näha visuaalne rike, tellib maja haldaja parandustööd elektritööde firmast. Plommide korral on nende eemaldamine vaja tellida Elektrilevist.
Kui ka maja peakilbis on kõik korras, on põhjust kahtlustada jaotusvõrgu riket ning helistada Elektrilevisse 1343.
Kuidas kontrollida kaitsmeid eramus?
Kontrollimist tuleks alustada üldjuhul majas paiknevast peakilbist või vanemate majade puhul arvestikilbist.
Peakilbis paiknevad grupikaitsmed, mis on kas kaitselülitid või sulavpanusega korkkaitsmed ehk nn sulavkaitsmed. Mõnel juhul on samas kilbis koos nii grupikaitsmed kui ka peakaitse.
Kui sulavkaitse on läbi põlenud ehk metallist otsikut (nn kontrollpunni) näha ei ole, on kaitse katki. Pildilt on näha, milline näeb välja korras ja milline läbipõlenud sulavkaitse.
Soovitatav on hankida elektrikaupade poest ja hoida käepärast mõned töökorras sulavelemendid (sularid), et vajaduse korral saaks läbipõlenud sularit kiirelt asendada. Kui ka asendatud sular läbi põleb, on tegemist lühisega Sulle kuuluvas elektrisüsteemis. Sellisel juhul tuleb kutsuda elektritööde firmast pädev elektrik, kes teeb kindlaks rikke põhjuse.
Grupikaitsmeks võib olla üks või mitu kaitselülitit. Kui kaitse on välja lülitunud (kang „OFF" asendis), proovi see esmalt sisse lülitada. Kui lüliti on ebamäärases vahepealses asendis, vii hoob esmalt väljalülitatud („OFF") asendisse ja proovi seejärel lülitit uuesti sisse lülitada. Asend võib olla tähistatud ka „I" (sees) ja „0" (väljas) märgistega. Kui kaitse lülitub uuesti välja, tuleb kutsuda elektritööde ettevõttest elektrik.
Peakaitse paikneb sageli elamu liitumiskilbis väljaspool maja, kuid võib asuda ka grupikaitsmetega samas kilbis. Peakaitse võib samuti olla kas sulavkaitse või kaitselüliti.
Kui peakaitsme sisselülitamine või sulavkaitsme vahetamine ei õnnestu, toimige täpselt samamoodi nagu grupikaitsmete puhul.
Peakaitsme tööde jaoks on vajalik plommi eemaldamine, mis tuleb tellida Elektrilevist.
Kui eramu pea- ja liitumiskilbis on kõik korras, on põhjust kahtlustada välise elektrivõrgu riket ning helistada Elektrilevisse 1343.
