Arvestid tarnib tunnustatud mõõtesüsteemide pakkuja Landis+Gyr, kes on kaugloetavad arvestid meie lähiriikidest tootnud ka võrguettevõtjatele Soomes ja Rootsis. Elektrilevi teeb tihedat koostööd Ericsson Eesti ja Landis+Gyriga, et mahukas projekt võimalikult sujuvalt ellu viia.

Enne arvesti paigaldamist võtab meie koostööpartner Ericsson Eesti Teiega ühendust. Selleks, et arvesti paigaldamine sujuks võimalikult ladusalt, palume Teil kontrollida üle oma kontaktandmed. Kui Teie arvesti on kauglugemisele üle viidud, anname sellest kirjaga teada.

Arvesti vahetusest teavitame ette

  • Ericsson võtab Teiega paar nädalat enne kavandatavat arvesti vahetamise aega kas e-posti, tavaposti või telefoni teel ühendust ja pakub välja arvesti vahetamise aja, mida saate soovi korral muuta. Ühtlasi kooskõlastab Ericsson selle, kas Teil on vaja arvestile ligipääsuks kohal olla.
  • Juhul, kui vahetatakse välja kortermaja kõik arvestid ning need on ligipääsetavad kliendi kohaloluta, teavitab Ericsson sellest kortermaja ühistut/haldajat ja kortermaja infostendidele paigaldatakse vastavasisuline infosedel.
  • Arvesti vahetuseks on määratud üldjuhul kahetunnine ajavahemik, reaalne vahetus ise võtab aega 15–30 minutit. Selline töökorraldus tagab mahuka projekti puhul vajaliku paindlikkuse ja efektiivsuse.
  • Kokkulepitud ajavahemiku jooksul vahetab Ericsson arvesti uue vastu välja. Tööde ajal on vajalik lühiajaline elektrikatkestus.
  • Pärast arvesti vahetust jätab elektrik Teile kirjaliku teate tehtud tööst, arvesti kasutamise lühijuhendi ja selgitab vajaduse korral, kuidas uuelt arvestilt näite lugeda.
  • Arvestite paigaldamisega seotud infot saadame meie lepingulistele klientidele. Seega, kui näiteks kortermajas on võrgulepingu sõlminud ühistu või maja haldaja, toimub ka kogu arvestite vahetust puudutav suhtlus meie lepingupartneri ehk maja haldusfirma või ühistuga.

    NB! Arvesti vahetus ei tähenda kohest üleminekut näitude kauglugemisele

    Vahetame arvesteid üldjuhul korraga alajaamade piirkondade kaupa. Näitude kauglugemine hakkab toimima siis, kui kõik sama alajaamaga seotud arvestid on vahetatud ning andmete edastamiseks vajalik taristu on valmis.

    Kui seni kasutusel oleva arvesti taatlustähtaeg jõuab kätte enne, kui on alanud piirkonna arvestite vahetamine, vahetame arvesti enne teisi kaugloetava vastu välja. Ka sellisel juhul hakkab kauglugemine toimima siis, kui piirkonna ülejäänud arvestid on vahetatud ja andmete edastamise taristu valmis.

    Lisaks arvestame arvestite vahetusel ka tänaste arvestite taatlustähtaegasid. See tähendab, et neis kohtades, kus praeguste arvestite taatlustähtaeg saab läbi ja peaksime arvesti niikuinii uuega asendama, paigaldame arvestit vahetades juba kauglugemise valmidusega seadme. Ka sellisel juhul hakkab kauglugemine toimima aga alles siis, kui piirkonna ülejäänud arvestid on vahetatud ja andmete edastamise taristu valmis.

    Arvestite vahetusel taatlustähtaegade arvestamine toob kaasa selle, et kauglugemise valmidusega arvesti paigaldamise ja reaalse kauglugemise toimimise vahele jääb erinevatel klientidel erinev ajavahemik. Mõnel juhul võib arvesti paigaldamisest kuni kauglugemisele üleviimiseni kuluda isegi mitu aastat. Taatlustähtaegade arvestamine teeb projekti juhtimise küll keerulisemaks, kuid on kokkuvõttes oluliselt säästlikum.

    Seega ei tähenda arvesti vahetus kohe automaatselt näiduteatamisest vabanemist, sest enne tuleb arvesti ühendada infosüsteemidega ehk reaalselt kauglugemisele üle viia. Anname igale kliendile eraldi teada, kui kauglugemine toimima hakkab ning näitu pole enam vaja teatada. Seni tuleb ka pärast arvesti vahetust näitu teatada.