Kui kaua võtab aega elektrikatkestuste likvideerimine?

See sõltub rikke ulatusest, asukohast ja konkreetsest elektrivõrgust. Kui asulas on olemas näiteks ringtoide, saame rikke tekkides elektrivarustuse teist liini pidi ümber suunata ja kiiresti voolu taastada. Rikke asukoha tuvastamiseks peavad mõnikord elektrikud läbi käima mitukümmend kilomeetrit liinilõike, et vigane koht tuvastada, ülejäänud liinist eemaldada ja teistele tarbijatele vool taastada. Seejärel saab asuda rikkekohta parandama.

Kõrvaldame riketest tingitud elektrikatkestusi alati nii kiiresti kui võimalik. Mida rohkem suureneb võrgus automaatika ja tänapäevaste seadmete osakaal, seda kiiremat ja täpsemat infot rikete kohta saame, mis omakorda kiirendab ka nende likvideerimist.

Oletatava rikke kõrvaldamise aja kohta saab infot rikketelefonilt 1343 või veebis olevast elektrikatkestuste kaardilt.

Kuidas rikkeid kõrvaldatakse?

Ulatuslikke elektrikatkestusi hakkavad kõrvaldama kõik meie rikkebrigaadid ning appi tulevad ka partnerite brigaadid. Rikke kõrvaldamise protsess sõltub aga elektrivõrgust ja on eri liinide puhul erinev.

Mõne rikke puhul saame selle asukoha tuvastada automaatika abil distantsilt ja voolu klientidele kiiresti teist liini pidi taastada. Alles seejärel asume riket parandama. Osa liinide puhul ei ole voolu taastamine kaugjuhtimise ja ringtoite abil aga võimalik. Madalpingevõrk ei ole veel automatiseeritud ja selle riketest saame teada vaid klientide kõnede kaudu. Rikkest teada saades leiab dispetšer kõige lähemal asuva rikkebrigaadi, kes rikke asukohta tuvastama sõidab. Kuna mõnikord tuleb ainuüksi rikke asukoha tuvastamiseks läbi käia palju liinikilomeetreid, võib rikketeate saamisest voolu taastamiseni kuluda mitu tundi. Seetõttu on meile abiks võimalikult täpne kirjeldus liinile langenud puu asukoha kohta.

On ka rikkeid, kus voolu taastamiseks tuleb ehitada liin lausa uuesti ja see töö võib võtta päevi.

Mis järjekorras rikete likvideerimine toimub?

Esmajärjekorras likvideerime rikkeid elutähtsatel objektidel, nagu näiteks haiglad ja hooldekodud. Prioriteetseteks objektideks loeme ka ühiskondlikult ja majanduslikult olulisi objekte nagu lennuväljad, raudtee, mobiilsidemastid, looma- ja linnufarmid. Seejärel parandame rikked keskpingevõrgus ehk tiheda asustusega piirkondades, kus vooluta klientide arv on suurem. Paratamatult võtab madalpingeliiniga elektrivõrku ühendatud üksikute tarbijate, näiteks metsatalude või suvilate rikete kõrvaldamine kõige rohkem aega.

Miks elektrikatkestused tekivad?

Rikkeid põhjustab muu hulgas vananev elektrivõrk. Elektrivõrku ehitati Eestis jõudsalt 1970. aastatel. Sealt edasi tekkis nõukogude aja lõpus ja taasiseseisvuse alguses investeeringutesse paus, mis praegu jaotusvõrgu kvaliteedis tunda annab. Teiseks on meie elektrivõrk sõltuv ilmastikust. Ligi 80% meie elektriliinidest on õhuliinid, mida mõjutavad tugevad tuuled, lumesadu, jäide ja äike. Kuna saame nüüdsest elektrivõrku kiiremini uuendada ja teeme seda vananenud õhuliine maakaablisse viies, vähendab see tulevikus ka elektrikatkestuste arvu.

Rikkeid tekib aga ka inimtegevuse tagajärjel, näiteks vigastatakse liine kaeve- või metsatööde käigus või toimuvad elektriobjektidel metallivargused.

Millega on seletatavad pidevad järjestikku lühiajalised voolukatkestused?

Sellistel tulede pideva vilkumisena väljenduvatel voolukatkestustel on kõige sagedamini kaks põhjust. Need võivad tekkida kas elektrivõrgus toimunud lühise tagajärjel või siis halbade kontaktühenduste tõttu kas kliendi elektrisüsteemis või Elektrilevi võrgus, näiteks liinidel või alajaamas.

Et välja selgitada, milles võib pidevate lühiajaliste katkestuste põhjus olla, soovitame helistada meie rikketelefonile 1343.