Uudised
Elektrilevi paigaldab aasta lõpuks 147 000 kaugloetavat arvestit
Alates möödunud aasta novembrist on Elektrilevi koostöös Ericsson Eestiga paigaldanud oma klientidele üle 36 000 uue tunnipõhise kaugloetava arvesti. Selle aasta lõpuks plaanitakse jõuda ligi 147 000 paigaldatud nutika arvestini.
Uusi arvesteid, mis mõõdavad elektrikoguseid tunni kaupa, paigaldatakse 4-aastase projekti käigus igal aastal igas maakonnas. Kõige rohkem vahetatakse tänavu arvesteid Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal.
„Vahetame praegu ligikaudu 4000 arvestit nädalas, mis tähendab elektrikutele kiireid tööpäevi. Nelja aastaga enam kui 600 000 arvesti paigaldamine on vägagi ambitsioonikas tempo,“ selgitas Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi projekti mahukust.
Tema sõnul on oluline silmas pidada, et arvesti paigaldamise ja selle infosüsteemidega ühendamise vahele jääb periood, mil ka uue arvestiga tuleb näitu endiselt edasi teatada. Uusi arvesteid paigaldab Elektrilevi vanade arvestite taatlustähtaegasid arvestades, mis võimaldab projekti teha säästlikult. See tähendab, et kui kliendi praegusel tavalisel arvestil saabub taatlustähtaeg, siis asendab Elektrilevi selle juba uue, kauglugemise valmidusega arvestiga. Reaalselt kauglugemisele üle viiakse aga arvestid enamasti alajaama-piirkondade kaupa korraga, mistõttu on ülemineku- ehk „näiduteatamise periood“ eri klientidel erineva pikkusega. Sellest, millal arvesti kaugloetavana toimib ja näitusid teatada pole vaja, annab Elektrilevi igale kliendile kirja teel teada.
2012.aasta novembrist tänavu märtsini viis Elektrilevi läbi pilootprojekti, mille eesmärgiks oli testida paigaldusprotsessi ja tehniliste lahenduste toimivust eri tüüpi võrgus ja tarbimiskohtades. Rahi sõnul sujus testprojekt plaanipäraselt ja selle põhjal tehtud kohandused puudutasid eelkõige infomaterjale ja klientide teavitamise protsesse. „Mis aga kindlasti vajab käitumisharjumuses muutust, on see, et kui klientidel on kodust või suvilast pikemaks ajaks lahkudes harjumus vool välja lülitada, siis uue arvestiga ei tuleks seda teha enam peakaitsmest, vaid arvestil asuvast nupust. Siis säilib arvesti ühendus lugemissüsteemiga ja me ei pea muretsema, kas klienti varustavas elektrivõrgus on rike,“ selgitas Rahi.
Vastavalt võrgueeskirjale peavad Eestis kõik elektriarvestid olema kaugloetavad 2016. aasta lõpuks ja seetõttu vahetavad arvesteid kõik võrguettevõtjad. Elektrilevi korraldas ligi 630 000 arvesti paigaldamiseks rahvusvahelise hanke, milles osutus edukaks Ericsson Eesti.
Elektritarbijatele tähendavad uued arvestid vabanemist näiduteatamisest, kiirema rikkeinfo leviku abil lühemaid elektrikatkestusi ja täpsema tarbimisülevaate kaudu paremaid võimalusi oma elektrikulusid juhtida.
Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõtja Eesti enam kui 30 võrguettevõtja seas. Toome elektri põhivõrguseadmetest kodude ja ettevõteteni pea kõikjal Eestis, välja arvatud suurematest aladest Läänemaa, Viimsi ja Narva. Elektrilevi haldab ligikaudu 61 000 kilomeetrit elektriliine ja enam kui 22 000 alajaama. 2012. aastal investeeris ettevõte võrku 100 miljonit eurot, sel aastal on kavandatud investeeringumahuks 112 miljonit eurot.
Uusi arvesteid, mis mõõdavad elektrikoguseid tunni kaupa, paigaldatakse 4-aastase projekti käigus igal aastal igas maakonnas. Kõige rohkem vahetatakse tänavu arvesteid Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal.
„Vahetame praegu ligikaudu 4000 arvestit nädalas, mis tähendab elektrikutele kiireid tööpäevi. Nelja aastaga enam kui 600 000 arvesti paigaldamine on vägagi ambitsioonikas tempo,“ selgitas Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi projekti mahukust.
Tema sõnul on oluline silmas pidada, et arvesti paigaldamise ja selle infosüsteemidega ühendamise vahele jääb periood, mil ka uue arvestiga tuleb näitu endiselt edasi teatada. Uusi arvesteid paigaldab Elektrilevi vanade arvestite taatlustähtaegasid arvestades, mis võimaldab projekti teha säästlikult. See tähendab, et kui kliendi praegusel tavalisel arvestil saabub taatlustähtaeg, siis asendab Elektrilevi selle juba uue, kauglugemise valmidusega arvestiga. Reaalselt kauglugemisele üle viiakse aga arvestid enamasti alajaama-piirkondade kaupa korraga, mistõttu on ülemineku- ehk „näiduteatamise periood“ eri klientidel erineva pikkusega. Sellest, millal arvesti kaugloetavana toimib ja näitusid teatada pole vaja, annab Elektrilevi igale kliendile kirja teel teada.
2012.aasta novembrist tänavu märtsini viis Elektrilevi läbi pilootprojekti, mille eesmärgiks oli testida paigaldusprotsessi ja tehniliste lahenduste toimivust eri tüüpi võrgus ja tarbimiskohtades. Rahi sõnul sujus testprojekt plaanipäraselt ja selle põhjal tehtud kohandused puudutasid eelkõige infomaterjale ja klientide teavitamise protsesse. „Mis aga kindlasti vajab käitumisharjumuses muutust, on see, et kui klientidel on kodust või suvilast pikemaks ajaks lahkudes harjumus vool välja lülitada, siis uue arvestiga ei tuleks seda teha enam peakaitsmest, vaid arvestil asuvast nupust. Siis säilib arvesti ühendus lugemissüsteemiga ja me ei pea muretsema, kas klienti varustavas elektrivõrgus on rike,“ selgitas Rahi.
Vastavalt võrgueeskirjale peavad Eestis kõik elektriarvestid olema kaugloetavad 2016. aasta lõpuks ja seetõttu vahetavad arvesteid kõik võrguettevõtjad. Elektrilevi korraldas ligi 630 000 arvesti paigaldamiseks rahvusvahelise hanke, milles osutus edukaks Ericsson Eesti.
Elektritarbijatele tähendavad uued arvestid vabanemist näiduteatamisest, kiirema rikkeinfo leviku abil lühemaid elektrikatkestusi ja täpsema tarbimisülevaate kaudu paremaid võimalusi oma elektrikulusid juhtida.
Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõtja Eesti enam kui 30 võrguettevõtja seas. Toome elektri põhivõrguseadmetest kodude ja ettevõteteni pea kõikjal Eestis, välja arvatud suurematest aladest Läänemaa, Viimsi ja Narva. Elektrilevi haldab ligikaudu 61 000 kilomeetrit elektriliine ja enam kui 22 000 alajaama. 2012. aastal investeeris ettevõte võrku 100 miljonit eurot, sel aastal on kavandatud investeeringumahuks 112 miljonit eurot.
