Uudised
Möödunud aastal investeeris Elektrilevi 108 miljonit eurot
Elektrilevi investeeris möödunud aastal võrguteenuse osutamiseks 108 miljonit eurot, mida on rohkem kui varasematel aastatel. 2012.aastal investeeriti 100 miljonit ja 2011.aastal 73 miljonit eurot.
Valdava osa investeeringutest moodustas elektrivõrgu uuendamine ja töökindluse tagamine, samuti paigaldati kaugloetavaid arvesteid ja ehitati uusi võrguliitumisi.
Mullu ehitas Elektrilevi 1834 kilomeetrit uut liini ja 679 alajaama. Arvestades paigaldatud maa- ja õhukaablit kokku, jõudis ilmastikukindla võrgu osakaal 50 protsendini. “Alates 2011. aastast, mil muutus märgatavalt võrgutasu, oleme saanud võrku jõudsalt uuendada. 5 kilomeetrit liini ja 2 alajaama päevas on ambitsioonikas tempo, mida soovime hoida. See vastab elektriehitusturu võimekusele ja mõistlikule hinnatasemele ning tunnetuslikult ka hinnalaele tarbija jaoks,” selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
Möödunud aasta lõpus aset leidnud kolm tormi, mis kuulutati tulenevalt võrgu ehitusnormidest erakorraliseks olukorraks, näitasid, et võrgu tormikindlus on paranenud. Ka tormide mõjuga koos ei ületanud 2013. aasta 23 340 riket oluliselt aasta varasemat näitajat. Võrreldes rikkeid aga ekstreemolusid arvestamata, on need aastaga vähenenud 17 protsenti.
“See näitab, et tänu kaasaegsetele võrgu analüüsimudelitele on investeeringud suunatud õigetesse kohtadesse,” ütles Mere. Tema sõnul soovib Elektrilevi 2017. aastaks vähendada rikkeid kaks korda paari aasta taguse näitajaga võrreldes. “Klientidele tähendab see vähem elektrikatkestusi,” lisas Mere.
Möödunud aasta suuremad võrgu töökindluse parandamiseks tehtud investeeringud olid Elvas, Kuressaares ning Tallinnas Kopli ja Pääsküla piirkonnaalajaamade täielik uuendamine. Olulisemateks projektideks olid ka Ranna alajaama kaablitunneli uuendamine Tallinna südalinnas ja Tusti-Muhu kaabelliini ehitamine.
Valdava osa investeeringutest moodustas elektrivõrgu uuendamine ja töökindluse tagamine, samuti paigaldati kaugloetavaid arvesteid ja ehitati uusi võrguliitumisi.
Mullu ehitas Elektrilevi 1834 kilomeetrit uut liini ja 679 alajaama. Arvestades paigaldatud maa- ja õhukaablit kokku, jõudis ilmastikukindla võrgu osakaal 50 protsendini. “Alates 2011. aastast, mil muutus märgatavalt võrgutasu, oleme saanud võrku jõudsalt uuendada. 5 kilomeetrit liini ja 2 alajaama päevas on ambitsioonikas tempo, mida soovime hoida. See vastab elektriehitusturu võimekusele ja mõistlikule hinnatasemele ning tunnetuslikult ka hinnalaele tarbija jaoks,” selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
Möödunud aasta lõpus aset leidnud kolm tormi, mis kuulutati tulenevalt võrgu ehitusnormidest erakorraliseks olukorraks, näitasid, et võrgu tormikindlus on paranenud. Ka tormide mõjuga koos ei ületanud 2013. aasta 23 340 riket oluliselt aasta varasemat näitajat. Võrreldes rikkeid aga ekstreemolusid arvestamata, on need aastaga vähenenud 17 protsenti.
“See näitab, et tänu kaasaegsetele võrgu analüüsimudelitele on investeeringud suunatud õigetesse kohtadesse,” ütles Mere. Tema sõnul soovib Elektrilevi 2017. aastaks vähendada rikkeid kaks korda paari aasta taguse näitajaga võrreldes. “Klientidele tähendab see vähem elektrikatkestusi,” lisas Mere.
Möödunud aasta suuremad võrgu töökindluse parandamiseks tehtud investeeringud olid Elvas, Kuressaares ning Tallinnas Kopli ja Pääsküla piirkonnaalajaamade täielik uuendamine. Olulisemateks projektideks olid ka Ranna alajaama kaablitunneli uuendamine Tallinna südalinnas ja Tusti-Muhu kaabelliini ehitamine.
