Uudised
Elektrilevi vahetab kauglugemisele üleminekuks viimaseid arvesteid
Lähinädalatel vahetatakse Elektrilevi võrgus kaugloetavate vastu viimased tavaarvestid. Tänaseks on Elektrilevi kõikide klientidega arvesti vahetamiseks ühendust võtnud ja enne aasta lõppu saab kokku neli aastat väldanud projekti raames paigaldatud ligikaudu 625 000 uut arvestit.
Täna on Elektrilevi võrgupiirkonnas infosüsteemidega ühendatud ehk kaugloetavana toimivad üle 96% arvestitest. Kõikidest arvestitest Eestis peab elektritarbimise info kauglugemise teel võrguettevõteteni jõudma tuleva aasta 1. jaanuarist. Erandina ei paigaldata uut arvestit tarbimiskohtadesse, kus pole alates 2013.aastast elektrit tarbitud.
“Kokku oleme nelja aasta jooksul koputanud sadade tuhandete tarbijate uksele. Administratiivselt mahult ja hõlmatud klientide arvult pole Eestis ilmselt võrreldavat projekti ellu viidud,” ütles Elektrilevi juht Tarmo Mere ja avaldas rahulolu, et sedavõrd mahukas projekt on plaanipäraselt sujunud ja tähtaegselt lõpule jõudmas. Tema sõnul on Eesti üleriigilise kauglugemise rakendamisega esimeste seas kogu Euroopas. Eestist varem on sellega lõpule jõudnud Itaalia, Soome ja Rootsi.
Kaugloetavate arvestite vahetust viib Elektrilevi läbi koostöös riigihanke võitnud Ericsson Eestiga. “Tegemist on meie jaoks tõesti suurima projektiga siin turul. Oleme tarninud koostöös partneritega 625 000 arvestit, mille paigaldamisega on igapäevaselt tegelenud kuni 176 elektrikut. Intensiivsematel perioodidel vahetasime kuni 1500 arvestit päevas,” kommenteeris Ericsson Eesti juhatuse esimees Seth Lackman.
Vajadus kaugloetavateks arvestiteks tulenes elektrituru avanemisest, millega igal tunnil kujuneb erinev elektri hind. Kaugloetavad arvestid mõõdavad elektritarbimist tunni kaupa ja edastavad info võrguettevõttele ja kesksesse andmelattu, mille kaudu saab vajaliku teabe kliendi valitud elektrimüüja. Tunnipõhine mõõtmine võimaldab kliendil suunata tarbimist tundidele, mil elektri hind on odavam.
“Kliendile kõige nähtavam kasu on vabanemine tülikast näiduteatamisest. Lisaks aitavad uued arvestid kokku hoida kulusid – näiteks on viimase kolme aasta jooksul vähenenud elektrivõrgu kaod ligi viiendiku võrra,” ütles Tarmo Mere. Tema sõnul saab Elektrilevi uute arvestite abil jõudsamini pingekvaliteedi probleeme lahendada ja rikkeid ennetada. “Saame arvesti abil pingekvaliteeti kontrollides kiiremini avastada võrgus probleemsed kohad ja seadmed juba enne rikke tekkimist välja vahetada,” lisas Mere.
Selleks, et arvesti andmeid edastaks ja Elektilevi teaks, et arvestis või võrgus pole toimunud riket, peab see olema pidevalt sisse lülitatud. Ka kodust või suvilast näiteks pikemaks ajaks lahkudes tuleb arvesti hoida vooluvõrgus. Kui tarbimiskohas soovitakse elekter välja lülitada, saab selleks kasutada arvestil olevat nuppu. Ligikaudu neli aastat väldanud arvestivahetuse projekti maksumus on 94 miljonit eurot.
Vastavalt elektrituruseadusele ja võrgueeskirjale peavad võrguettevõtjad tarbitavat elektrienergiat mõõtma kauglugemisseadmega tunnipõhiselt alates 2017. aastast. Lisaks suurimale jaotusvõrguettevõttele Elektrilevi vahetavad arvestid ka kõik teised võrguettevõtjad.
Täna on Elektrilevi võrgupiirkonnas infosüsteemidega ühendatud ehk kaugloetavana toimivad üle 96% arvestitest. Kõikidest arvestitest Eestis peab elektritarbimise info kauglugemise teel võrguettevõteteni jõudma tuleva aasta 1. jaanuarist. Erandina ei paigaldata uut arvestit tarbimiskohtadesse, kus pole alates 2013.aastast elektrit tarbitud.
“Kokku oleme nelja aasta jooksul koputanud sadade tuhandete tarbijate uksele. Administratiivselt mahult ja hõlmatud klientide arvult pole Eestis ilmselt võrreldavat projekti ellu viidud,” ütles Elektrilevi juht Tarmo Mere ja avaldas rahulolu, et sedavõrd mahukas projekt on plaanipäraselt sujunud ja tähtaegselt lõpule jõudmas. Tema sõnul on Eesti üleriigilise kauglugemise rakendamisega esimeste seas kogu Euroopas. Eestist varem on sellega lõpule jõudnud Itaalia, Soome ja Rootsi.
Kaugloetavate arvestite vahetust viib Elektrilevi läbi koostöös riigihanke võitnud Ericsson Eestiga. “Tegemist on meie jaoks tõesti suurima projektiga siin turul. Oleme tarninud koostöös partneritega 625 000 arvestit, mille paigaldamisega on igapäevaselt tegelenud kuni 176 elektrikut. Intensiivsematel perioodidel vahetasime kuni 1500 arvestit päevas,” kommenteeris Ericsson Eesti juhatuse esimees Seth Lackman.
Vajadus kaugloetavateks arvestiteks tulenes elektrituru avanemisest, millega igal tunnil kujuneb erinev elektri hind. Kaugloetavad arvestid mõõdavad elektritarbimist tunni kaupa ja edastavad info võrguettevõttele ja kesksesse andmelattu, mille kaudu saab vajaliku teabe kliendi valitud elektrimüüja. Tunnipõhine mõõtmine võimaldab kliendil suunata tarbimist tundidele, mil elektri hind on odavam.
“Kliendile kõige nähtavam kasu on vabanemine tülikast näiduteatamisest. Lisaks aitavad uued arvestid kokku hoida kulusid – näiteks on viimase kolme aasta jooksul vähenenud elektrivõrgu kaod ligi viiendiku võrra,” ütles Tarmo Mere. Tema sõnul saab Elektrilevi uute arvestite abil jõudsamini pingekvaliteedi probleeme lahendada ja rikkeid ennetada. “Saame arvesti abil pingekvaliteeti kontrollides kiiremini avastada võrgus probleemsed kohad ja seadmed juba enne rikke tekkimist välja vahetada,” lisas Mere.
Selleks, et arvesti andmeid edastaks ja Elektilevi teaks, et arvestis või võrgus pole toimunud riket, peab see olema pidevalt sisse lülitatud. Ka kodust või suvilast näiteks pikemaks ajaks lahkudes tuleb arvesti hoida vooluvõrgus. Kui tarbimiskohas soovitakse elekter välja lülitada, saab selleks kasutada arvestil olevat nuppu. Ligikaudu neli aastat väldanud arvestivahetuse projekti maksumus on 94 miljonit eurot.
Vastavalt elektrituruseadusele ja võrgueeskirjale peavad võrguettevõtjad tarbitavat elektrienergiat mõõtma kauglugemisseadmega tunnipõhiselt alates 2017. aastast. Lisaks suurimale jaotusvõrguettevõttele Elektrilevi vahetavad arvestid ka kõik teised võrguettevõtjad.
