Kõik uudised

Tormid tõestavad, et Elektrilevi võrgu ilmastikukindlus on viimaste aastatega kaks korda paranenud

20.09.2017

Elektrivõrgu suurim vaenlane on heitlik ilmastik ja kõikvõimalikest ilmastikuohtudes põhjustab just tugev tuul Elektrilevi võrgus kõige rohkem rikkeid. Torm on ühtlasi võrgu ilmastikukindluse mõõdupuu. Viimase seitsme aasta tormide ja võrgus esinenud rikete arvu võrdlus näitab, et Elektrilevi võrgus on viimase aastal jooksul tugev tuul tekitanud poole vähem rikkeid kui aastal 2010.

Võtsime võrdluse aluseks andmed alates 2010. aasta algusest kuni 2017. aasta esimese poolaasta lõpuni. Tormide ligikaudsest tugevusest antud perioodil annab hea ülevaate igas kuus maksimaalne mõõdetud tuule kiirus, mille registreeris mõni Eesti ilmajaam. Neid andmeid on võrreldud igas kuus esinenud voolukatkestuste ehk rikete koguarvuga.

Tormid avaldavad elektrivõrgule aasta-aastalt vähem mõju.

Jooniselt võib näha, kuidas võrgu rikked sõltuvad otseselt ilmastikust. Tugevamad tuuled ja rohkem rikkeid esineb üldjuhul suvel ja sügisel. Ent mida aasta edasi, seda enam võib märgata, kuidas tuule kiirus jätkab samal tasemel kõikumist, kuid rikkeid jääb üha vähemaks.

Kui näiteks 2010. aastal põhjustasid 25-26 m/s kiirusega tuuled nii novembris kui ka detsembris 3500 riket, siis 2016. aastal põhjustasid sama tugevad tuuled novembris 1500 ja detsembris 1000 riket. Ehk üle kahe korra, detsembris isegi üle kolme korra vähem.

Loomulikult ei ole tugev tuul ainus rikete põhjustaja. Rikkeid põhjustavad ka äike, tugev lumesadu, jäide, linnud, loomad ja isegi metallivargad. Ent tuult ja tuisku võib kindlasti pidada kõige suuremaks võrgu vaenlaseks, mille vastu aitab ilmastikukindla võrgu rajamine.

Tänase seisuga on ilmastikukindla võrgu osakaal Elektrilevi madalpingevõrgus 82% ja keskpingevõrgus 37%. Ilmastikukindlamaks peetakse maa sees olevat elektrikaablit, aga ka kaetud õhuliini, mis tormidele paremini vastu peab.

Investeerimiskavade järgi peaks aastaks 2025 olema 90% Elektrilevi klientides ilmastikukindlas võrgus.