Kõik uudised

BLOGI: Viis müristavat äiksefakti

28.06.2018

Suvi on äikese tipphooaeg. Müristav ja hirmutav nähtus, mis on täis ilu, jõudu ja müstikat. Elektrivõrgus on aga äike suurim suvine võrguvaenlane, mis põhjustab elektrikatkestusi ning võib ka kodudes elektroonikaseadmetele liiga teha. Lahkame järgmistes blogipostitustes selle müstilise elektrinähtuse olemust.

Mis on äike?

Äike on mitmest erinevast komponendist koosnev elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel.

Äike võib esineda ainult välgu ja müristamisega, kuid võib kaasa tuua veel mitmeid ilmastikunähtusi:

  • Tugevad tuuled
  • Tugev vihm
  • Lumi / rahe
  • Jäide

Äikest liigitatakse kokkuleppeliselt klassidesse, mis põhineb rünksajupilvede organiseeritusel. Äiksetüübist sõltub äikse kestvus ja ohtlikkuse aste. Tormide kestvus varieerub

Rünksajupilved

  • Lihtrünksajupilv – väheohtlik ja lühiajaline, tugev tuul, vihm, rahe.
  • Liitrünksajupilv – ohtlikum, suurem ulatus
  • Ülirünksajupilv – väga ohtlik, tornaado-oht, 10cm + rahe, tuuled üle 130kmh

Kuidas liigituvad välgud?

Joonvälk pilvides

Äikse muudab eriti ohtlikuks just välgud ja tugevad tuuleiilid ehk äiksepagid. Välgu saab omakorda mitmeks erinevaks liigiks liigitada.

  • Joonvälk

    On kõige levinum välgu liik. Tavaliselt mitmeharulise välgukanaliga ja 2-3km pikk.

  • Pälk

    Tuntud ka kui põuavälk, on kauge äike kus pika vahemaa tõttu pole müristamist kuulda. Vaadeldav hämaras ja öösiti.

  • Keravälk

    On veel täpselt seletamata fenomen. Keravälgu suurus võib hinnanguliselt varjeerud õuna kuni paari meetrise läbimõõduga kera vahel. Esinevad tavaliselt koos pilv-maa välkudega. Keravälgu ajaline pikkus varieerub umbes 1 sekundi ja minuti vahel, mille jooksul on sagedaseks nähtuseks ka keravälgu liikumine. Keravälk kaob kas vaikselt või valju plahvatusega.

  • Ahelvälk

    On harva esinev välguliik, kus joonlahenduse trajektoorile tekib mitu kera.

Joonvälk õhu ja maa vahel

Kuidas tekib välk?

Hõõrdumine erinevate vihmapiiskade ja jääkristallide vahel kogub pilve elektrilaengu, pilve elektrilaengu maandamisel tekib efektne välk. Välk on sama kuum kui äikse pind, see omakorda soojendab õhku nii kiiresti, et tekib lööklaine, mida meie kuuleme müristamisena.

Kui tihti äikest esineb?

Igal aastal on maailmas hinnanguliselt 16 miljonit äiksetormi ja hetkel toimub neist pea 2000.

Äiksetormid on väga rasked

Üks keskmine pilv võib juba kaaluda rohkem kui pool tonni, kuid ära ei maksa unustada, et enamikel juhtudel on pilved mitmekesi koos. Samuti sõltub pilvede kaal vee hulgast, mida need hoiavad.

Järgmises blogis räägime täpselt sellest, millist kahju võib äike tekitada.

Peeter Liik
kommunikatsioonispetsialist
Tel: 55548206
peeter.liik@elektrilevi.ee