Kõik uudised

BLOGI: Kuidas käituda äikese ajal?

09.07.2018

Suuremate äikesetormideta ei möödu Eestis ühtegi suve, pigem on küsimus - kuhu äike lööb ja milline on tekkinud kahju? Äikesekahju ennetamine on enamasti lihtne, kui tead, mida ja millal teha.

  • Voolu välja lülitamisest ei pruugi piisata!

    Kõige kindlam viis elektroonikaseadmete kaitsmiseks on need seinakontaktist eemaldada. Suurt kahju põhjustab ülepinge, mida välgulöök tekitab. Tihtipeale on ülepinge seadme tööpingest mitu korda kõrgem. Ülepinge tekkimiseks ei pea välk tabama maja, ohtlik on ka kaugem kilomeetrite taha ulatuv äike, mis võib lüüa liinidesse või mõnda alajaama. Selle tõttu on ka piksevardast vähe abi. Piksevarras kaitseb ainult maja, kuid majas olevad seadmed on jätkuvalt seotud elektriliinidega, mida piksevarras ei kaitse.

  • Parim kaitse on autos või majas varjumine!

    Äike valib maapinnale jõudmisel kõige paremini maandatud objekti. Selleks võivad olla lagedal asetsevad üksikud puud või muud kõrgemad kohad. Inimese jaoks on ohtlikud lagedad alad, üksikute puude alla varjumine ja vees viibimine. Kõige ohtlikum neist on vees viibimine, sest inimene moodustab suure lageda ala peale kõrgema punkti, samuti levib veekogu tabanud välgulöök mööda veepinda veel pikalt. Parimaks kaitseks on varjualuse otsimine mõnest hoonest või kinnisest autost. Autosõit äikse ajal on ohutu kuna auto käitub Faraday puurina, kuid jälgida tuleb tugevaid tuuleiile ja langevaid puid.

  • Äike valib kõrgeid kohti!

    Äike hakkab oma ohvrit valima ligi 3km kõrgusel, ideaalis valib välk alati kõige lühema teekonna. Sihtmärgiks sobivad alati kõrgemad kohad, näiteks ka suitsusammas, mis majast kerkib. Suureks ohuallikaks seadmetele on ka internetijuhtmed – ülepinge võib tekkida ka sidevõrgus.

  • Äikese ajal teeb kahju ka pagi ja rahe!

    Äikesetormidega kaasnevad mitmed erinevad ilmastikunähtused, neid kirjeldasime ka äikeseblogi esimeses postituses. Välgu kõrval on ohtlikud ka tugevad tuuled ehk äikesepagid ja rahe. Tugevad tuuled võivad lennutada oksi ja väiksemat prügi, kuid ka aiamööblit ja katuseid. Tuule poolt tekitatud kahju vältimiseks on mõistlik õues olevad lahtised esemed varju tõsta või fikseerimiseks kinnitada. Ka rahe võib suuri kahjusid tekitada, eelkõige on ohus inimesed, kellele suured rahekuulid võivad vigastusi tekitada. Kuid ohus on ka autod, mille kaitsmiseks on parim viis garaaži või katusealuse alla parkimine. Nende puudumisel on hea lahendus auto paksema tekiga katmine.

  • Maha kukkunud elektriliinid on eluohtlikud!

    Äiksega kaasneb tihti tugev tuul ning võimsad äiksepagid, mis võivad liinidele langetada puid. Maha langenud elektrijuhtmega tuleb olla väga ettevaatlik, nendele ei tohi läheneda ega neid puudutada. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ja oksi – puud ja oksad sisaldavad teatud koguses vett, mis juhib hästi elektrit.

    Maha kukkunud ja pinge all olevale juhtmele lähenedes võib tekkida eluohtlik sammupinge – see tähendab, et maapinnast võib saada elektrilöögi juba kuni 8 meetri kauguselt (niiskete tingimuste korral kaugemaltki, kuni 20 meetri kauguselt). Kui olete sattunud maha kukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda võimalikult lühikeste sammudega ning jalgu lohistades.

    Kui olete kindel, et suudate tasakaalu säilitada, võib ka hüpata kaks jalga koos või ühel jalal, kuid tasub olla kindel, sest komistades tekib sammupinge käe ning jala vahel ja on suur oht, et vool läbib inimese tähtsaimat organit – südant. Pikkade sammudega või pikali olles on suur tõenäosus saada eluohtlik elektrilöök.

  • Elektrivõrgu rikete korral helista 1343, õnnetuse korral 112!

    Maha kukkunud või muul moel kahjustunud elektriliinidest teata koheselt Elektrilevi rikketelefonil 1343. Õnnetuse korral helista hädaabinumbril 112.

Vaata ka eelmisi blogipostitusi: