Märtsikuus on eriolukorra kehtestamise järgsel perioodil Elektrilevi äriklientide elektritarbimine kahanenud 14 protsendi võrra, selgub Eesti suurima võrguettevõtte Elektrilevi võrguandmete analüüsist. Võrdluse aluseks on ettevõtete elektritarbimine käesoleva aasta märtsi viimasel nädalal (25.-31. märts) võrrelduna märtsikuu esimese nädalaga (4.-10. märts).

Ekspertide hinnangul on siiski tõenäoline, et reaalne koroonakriisist tingitud kahanemine on paari protsendipunkti võrra väiksem, kui võtta arvesse ka kasvanud välistemperatuuri ja ööpäevas pikenenud valge aja mõju. „Ent ikkagi on muutus eriolukorra kehtestamise eelse ja järgse perioodi vahel märkimisväärselt suur,“ kommenteeris ettevõtete vähenenud tarbimist Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial.

Maakondade lõikes kahanes ettevõtete elektrienergia tarbimine kõige enam Tartu (19%), Pärnu (18%), Saare (17%) ja Harju (15%) maakondades. Kui tõmbekeskuste Tallinna ja Tartu ümbruskonnas ning samuti Pärnumaal ongi enam äriettevõtteid, sh majutusettevõtteid ja kaubanduskeskusi, siis mõju Saaremaal on suure tõenäosusega seletatav asjaoluga, et tegemist on üldisemas mõttes kriisikeskmeks oleva piirkonnaga.

Joonis: Elektrilevi äriklientide elektritarbimise vähenemine märtsi viimasel (25.-31.03.2020) vs märtsi esimesel nädalal (4.-10.03.2020).

Kodumajapidamiste vaates on olukord vastupidine – siin on elektritarbimine eriolukorra kehtestamise järgselt kasvanud keskmiselt üle 10 protsendi.

Elektrilevi koduklientide puhul on kriisi mõjude hindamiseks õigeim kõrvutada sama perioodi tänavuse ja möödunud aasta märtsis, kuivõrd kodutarbimisele avaldab märgatavat mõju välistemperatuur ja valge aja pikkus. Seetõttu on võrdlusesse võetud märtsi kaks viimast nädalat käesoleval ja möödunud aastal, mis näitab koduse elektritarbimise enam kui 10-protsendilist kasvu. „Samamoodi ei saa lõplikult iga protsendipunkti panna koroona arvele, kuid julgeme hinnata, et peamine mõjutaja praegune eriolukord kindlasti on. Andmetest võib järeldada, et kodukliendid on liikunud rohkem hajaasustusega piirkondadesse - maakodudesse ja suvilatesse,“ märkis Priit Treial.

Mullusega võrreldes on märtsi lõpus kasvanud koduklientide elektritarbimise maht kõige enam Põlva (15%), Võru (14%) ja Rapla (13%) maakondades. „Kui muidu oleme rääkinud, et Eesti hajaasustuse tingimustes teenindab 60 protsenti meie liinidest vaid 5 protsenti tarbimist ehk liiklus võrgus on äärmiselt ebaühtlane ja koondunud rohkem tõmbekeskustesse, siis praeguse kriisi ajal on meie hajavõrk leidnud tavapärasest mõnevõrra ühtlasemat kasutamist üle Eesti,“ lisas Treial.

Joonis: Elektrilevi koduklientide elektritarbimise kasv märtsi teises pooles 2020.a (17.-31.03.) vs 2019.a (17.-31.03.).

Kuna kogu elektritarbimisest võrgus moodustavad ettevõtted ligikaudu kolm neljandikku ehk nende mõju domineerib, siis kokku hindavad Elektrilevi analüütikud koroonakriisi mõjuks elektritarbimise kahanemisele märtsis tervikuna ligikaudu 7-8 protsenti. „Oleme sel hinnangul arvesse võtnud ka temperatuuri ja ööpäevase valge aja mõjusid. Andmete ja parima ekspertteadmise pinnalt võib öelda, et märtsis vähendas koroonakriis elektritarbimist Elektrilevi võrgus tervikuna ligikaudu 7-8 protsenti,“ lausus Treial

Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, hallates ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.