Elektrilevi Eesti suurima elektrivõrguettevõttena pakub elutähtsat teenust ja on põhjendatult avalikkuse huvi all. Elektritarbijad oleme ju peaaegu kõik ja meil on õigus saada parimat teenust parima hinnaga. Kuna „elektri kohaletoomise“ teenus on oma olemuselt üsna erinev paljudest nii-öelda tavalistest äridest ja mõjutab pea kõiki, pean vajalikuks selle osas nädala alguses avalikkuses levinud lünklikku infosse pisut selgust tuua.

Tahan kinnitada, et Elektrilevis ei ole möödunud päevagi, mil meie insenerid, analüütikud ja klienditeenindajad ei oleks tulemuslikult pingutanud üha parema võrguteenuse nimel. Ja sellel on olnud klientidele kasulik ja nähtav mõju. Etteruttavalt öeldes – ainuüksi võrguteenuse viimaste aastate hinnalangusest on meie kliendid võitnud 30 miljonit eurot.

60% meie liine varustab 5% elektritarbimist ja võrgutasust saame vahendid liinide uuendamiseks

Mõistame, et ükskõik millise teenuse tarbijana ongi meie ootused vastuolulised – tasu tundub sageli suur ja saadav väärtus kohati liiga väike. Või kas ikka on? Mõistagi on väärtust, mida elektri olemasolu ja selle tarne ühiskonnale, majandusele ja eratarbijatele toob, võimatu alahinnata. Selle väärtus tuleb kõige paremini esile siis, kui teenust lihtsalt ei ole – see katkeb. Siis loeme kokku kahjusid, nõuame suuremaid hüvitisi ja paremaid võrke, samal ajal tegelikult teades, et see kõik tuleb nii või teisiti meie kui tarbijate taskust.

Eesti hajaasustus ja hõreda energialiiklusega võrk, mille kombinatsioonis oleme Euroopas ühes kõige väljakutsuvamas olukorras, tähendab seda, et Elektrilevi 61 000 kilomeetri pikkusest võrgust peame sisuliselt 60% ülal pidama vaid 5 % elektritarbimise jaoks. See on ühiskondlik solidaarsus, mida me elutähtsa teenuse tarbijatena kanname selleks, et Eestis oleks ühtlaselt elekter saadaval pea igal pool ja liinid parimas võimalikus töökorras. Just nii mõnelegi suurena tunduvast võrgutasust tulevad vahendid, mis aitavad meil suurt hajavõrku ülal hoida ja uuendada ning üha paremat kvaliteeti tagada. Hindamaks, kas tasu tundub väike või suur, on aga alati vaja konteksti – millega seda võrdleme.

Eestis on Läänemere regiooni kõige väiksem võrgutasu ja meie teenus on viie aastaga ligikaudu viiendiku võrra odavnenud

Euroopa energiaregulaatorite nõukogu ja statistikaameti Eurostat andmetest näeme, et Läänemere äärsetest riikidest on Eesti võrgutasu väikseim. Kodukliendile oleme tasu madalamas otsas peaaegu kogu Euroopa lõikes. Samal ajal on võrguseadmed ja vajalik tehnoloogia rahvusvahelise turu hindadega ning oleme silmitsi ulatusliku hajavõrguga. Oleme saavutanud võrgu ülalpidamisel olulise hüppe efektiivsuses ja saanud tarbijatele tuua viie aastaga 16 protsenti madalama võrguteenuse hinna. See tähendab, et mullu jäi tarbijatele 30 miljonit eurot rohkem kätte viie aasta taguse hinnatasemega võrreldes.

Investeeringud on kasvatanud võrgu ilmastikukindlust ja vähendanud rikkeid 40% võrra

Igal aastal panustame võrgu töökindluse hoidmiseks ja kasvuks ligikaudu 60 miljonit eurot. See raha tuleb võrgutasust. Lisaks investeerime ka projektipõhiselt (näiteks kaugloetavate arvestite kasutuselevõtt), arendame digilahendusi klientide paremaks teenindamiseks ja investeerime uute võrguühenduste loomisse – seega ulatub iga-aastane summa, mis teenib otsesemalt või kaudsemalt võrguteenuse arendamise eesmärki, suurusjärku 100 miljonit. Meilt käivad kaasaegsete lahenduste ja efektiivsemate meetodite kasutuselevõttu õppimas välisriikide võrguettevõtted.

Tehtud tegevuste mõju tunnetavad ka meie kliendid. Viimase viie aastaga on ilmastikukindla võrgu osakaal jõudsalt kasvanud ja rikked on vähenenud 36 protsendi võrra.

Meie sihiks on parima hinna ja kvaliteedi tasakaal

Alati võib ja ongi põhjendatud küsida, kas saame oma raha eest parima. Või oleme veel parema eest valmis rohkem maksma? Väljenduvad ju ka kõneaineks olnud elektriliinide talumistasud ja elektrikatkestuste hüvitised lõpuks otsesemalt või kaudsemalt teenuse hinnas – elektritarbijatena võime me maksta kõrgemat tasu, et ebamugavust taludes saada omakorda kõrgemat hüvitist. Kõik variandid on võimalikud, kuid võin kinnitada, et spetsialistid on teinud suurt tööd parima tasakaalumudeli leidmisel. Oleme muuhulgas teinud ka arvutuse: kui viia kõik tänased õhuliinid 100% maa alla, vajaks see täiendavaid investeeringuid suurusjärgus 2 miljardit eurot, mis tähendaks võrgutasu kasvu 70 protsenti.

Täna oleme sihiks seadnud kasvatada võrguteenuse kvaliteeti oluliselt, samal ajal hinda märkimisväärselt suurendamata. Selle lähenemisega jõuame viie aasta jooksul Läänemere äärse regiooni parima hinna ja kvaliteedi suhtega võrguteenuse osutajaks. Ühiskondlikuks aruteluks, milline on Eestile parim hinna ja kvaliteedi tasakaal, oleme igati valmis. Kuid kindlasti võib meie klient olla rahuliku südamega selle osas, et suurt vastutust tajudes teeme otsuseid kõiki mõjusid läbi kaaludes – parima teadmisega ja parimat tulemust soovides.