Elektriautosid on Eestis küll suhteliselt vähe, kuid konkurents võimaluste avardamise nimel on elav. Rääkida sealjuures monopolist on eksitav. See, mis elektriautode avalikus laadimisvõrgus täna toimub, baseerub puhtal kujul turumajandusele.

Oleme riigina küll Euroopa kiireim süsinikuheitmete vähendaja, kuid autopark tossab rohkem kui kusagil mujal Euroopas. Elektriautosid on registreeritud vaid 1550, millest kolmandiku moodustavad eelmise põlvkonna Mitsubishi iMievid. See on tänane seis. Euroopas püstitab uute elektriautode müük iga kuu uusi rekordeid ja on vaid aja küsimus, millal rohelised autod ka meie teedel normaalsuseks muutuvad. Usun, et peatselt on elektriautode osas toimumas samasugune plahvatuslik areng nagu käesoleval aastal päikeseenergiaga kui arendatavate parkide arv kasvas lühikese perioodi jooksul kordades.

Kvaliteetse, kiire, kõikjal kättesaadava ja rohelist energiat pakkuva elektriautode avaliku laadimisvõrgu arendamine seisab meil kliimaneutraalsuse poole pürgiva ühiskonnana ees ühe olulisema väljakutsena, sest transpordisektori heitmed liiguvad erinevalt teistest sektoritest endiselt tõusuteel.

Puhta transpordi läbimurdeks tuleb lahendada mitu olulist hirmu, millest üheks suurimaks on kiire üleriigilise avaliku elektriautode laadimisvõimaluse kättesaadavus. Riik astus selle lahendamiseks 2011. aastal suure ja väga edumeelse ning tulevikku suunatud sammu, rajades tervet Eestit katva ELMO laadimistaristu. Toona oli suurimaks kitsaskohaks särtsuautode kõrge hind ja väike sõiduulatus.

2018. aastal pandi nimetatud taristu avalikule enampakkumisele seisus, kus võrk tervikuna oli ajale jalgu jäämas ja vajas mahukaid investeeringuid. Eeskätt seetõttu, et Jaapani autotootjate kasutatava kiirlaadimisstandardi kõrvale oli jõuliselt kerkinud nö Euroopa standard, millele ELMO laadimisvõrk lahendust ei pakkunud.

Elektrilevi otsustas toona võtta kohustuse arengus soiku jäänud Eesti elektriautode laadimistaristule hoogu anda ning seda terviklikult arendada. Ehk pidada võrdselt oluliseks laadimisvõimalust nii suurlinnade tuiksoontel kui ka kaugemates maapiirkondades. See tähendab – terves Eestis, ka seal, kus see praegusel hetkel äriliselt kasumlik ei ole. Toona tundis selle vastu huvi veel vaid üks ettevõte, kes ausas konkurentsis ja hiljem tulemust vaidlustades, kolmes kohtuastmes kaotajaks jäi.

Just tervet Eestit katva ja elektriauto kasutajate jaoks olulise laadimisvõimaluse arendamise vaates oli kriitiline, et elektriautode laadimisvõrk püsiks terviklikuna ning emotsionaalsed arutelud ja postitused teemal see tükeldada, teenisid vaid mõne üksiku ettevõtte, mitte puhta transpordi kui ühiskondliku eesmärgi huve.

Kiiret laadimisvõrku arendades oleme nüüdseks enam kui aasta jooksul loonud hea koostöö rohelises transpordis tulevikku nägevate suurte tanklakettidega nagu Circle K ja Olerex, samuti arvukate äri- ja kaubanduskeskustega, aga ka omavalitsustega, kelle territooriumil uued laadijad asuvad. Paljudesse piirkondadesse oleme toonud uue kvaliteedi, mõnel puhul on meist jõudnud ette samuti laadimisvõrku arendavad teised tublid tegijad.

Enefit Volt võrgustikku kuulub 179 laadijat. 2020. aasta lõpuks 160 laadijat lubanud suuruselt teine laadimisteenuse pakkuja Eleport haldab ettevõtte kodulehe andmetel siiski 56 laadijat, peamiselt suuremates linnades. Lisaks on veel mitmeid väiksemaid turuosalisi - Euroopas tuntud Ionity, erinevad automüügikeskused jne. Rääkida sellises olukorras monopolist on eksitav.

Valed ja pooltõed

Ühtlasi väidetakse, et vabaturu ettevõtted on võrreldes Elektrileviga kehvemas seisus, kuna laadimispunktide rajajate jaoks on võrguga liitumine segane ja vabu võimsusi näeb ainult Elektrilevi. Pole nõus. Liitumistingimused on selgelt sõnastatud, kusjuures liitumistaotluse võrguga liitumiseks esitab hoopis maaomanik. See tähendab, et kui mõni tubli ettevõtja soovib uue laadija rajada, tuleb tal teha koostööd maaomanikuga, kes esitab võrguga liitumise taotluse. Liitumiskulusid tuleb maksta kõigil turuosalistel täpselt samasugustel alustel. On ju kõigile antud valdkonnas tegutsevatele osapooltele teada, et laadimisjaamad ei ole üldjuhul üldse ühendatud võrguettevõtte võrguga (olgu selleks siis Elektrilevi, Imatra, jne) vaid hoopis hoone või kütusetanklaga seotud elektrivõrgu külge. Otse võrku on ühendatud vaid teatud osa vanemat tüüpi nn ELMO-laadijad.

Lisaks kõigele kehtib turumajanduses loogika, et laadijaid paigaldatakse sinna, kus neid on vaja, mitte sinna, kus on vabad võimsused. Kui oleks vastupidi, peaks rajama laadimispunkte maakohtadesse, kus on võimsusi üle, aga mitte suurlinnade tõmbekeskustesse, kus vabasid võimsusi on pigem vähem kui rohkem.

Teiste elektriautode laadimisvõimaluste arendajatega vesteldes jõuame alati ühise tõdemuseni, et tegelikult ajame kõik ühte rohelise transpordi asja ning aus ja elav konkurents on turul tervitatav, sest eeskätt võidab sellest klient. Küll ei võida elektriauto kasutaja midagi sellest, kui vastastikku levitatakse valesid ja pooltõdesid. Seepärast ei ole me ka selle „mänguga“ kaasa läinud, vaid selgitanud oma nägemust ausalt ja läbipaistvalt.

Kui keegi arvab, et me elektriautode laadimisvõrgustiku omandamise järel igal aastal miljoneid teenime, siis see on vale. Olemasolev laadimisvõrgustik vajab mahukaid investeeringuid, et taristu areng tänapäevasele tasemele viia. Eelduslikult hakkab laadimistaristu positiivset rahavoogu tagama alles mitme aasta pärast. Lähtume oma investeeringute tegemisel pikaajalisest kasust kliendile, ettevõttele ja Eesti ühiskonnale laiemalt. Kas erasektori ettevõtted oleksid ühiskondliku heaolu nimel valmis nii kaua ootama?

Konkurents on tervitatav

Tahame Eesti elektriautode laadimisvõrgustiku paigalseisust lahti raputada ja taristu uuele tasemele viia, et elektriautoga Eestimaal ringi liigeldes oleks mugav ja turvaline avalikku laadimisteenust kasutada.

Nutikaid laadimislahendusi arendades soodustame tarka elektritarbimist, mis tähendab optimaalseid investeeringuid elektrivõrku ja seeläbi väiksemaid arveid ka siis, kui elektriautode massilise leviku tõttu tarbimine kasvab. Nende lahenduste arendamisel ja võimaluse avardamisel on võtmetähtsus koostööl, mis on laadimistaristu ja -teenuse vaates väga hästi käivitunud.

Meie ülesanne on leida optimaalne tasakaal tulevikku vaatava ja rohelise transpordi läbimurret võimaldava elektriautode laadimistaristu arendamise ja tuluteenimise vahel ning seda terve Eesti vaates, sest klient vajab samaväärset kindlust laadimisvõimaluse osas nii suurlinnades kui ka hajapiirkonnas. Oleme pühendunult hoidnud töökorras ka Eesti kõige kaugemates otstes olevaid laadijaid ja uskuge, 45 000 km2 suurusel territooriumil pole seda sugugi lihtne teha.

Eesti turule on mahtunud täna ja mahub ka tulevikus mitmeid laadimisteenuse pakkujaid, mis on igati tervitatav.