Pressiteated

Miks teeb Elektrilevi planeeritud elektrikatkestusi?

15.04.2019

Plaanilised hooldustööd elektrivõrgus täidavad alati üht kindlat eesmärki – töökindla elektrivarustuse tagamine ja võimalike rikete ennetamine. Ligikaudu pooltel juhtudel nõuavad need hooldustööd aga kliendile elektrikatkestuse tekitamist.

Elektrikatkestus on vajalik ohutuse tagamiseks

„Peamine, miks kõiki töid ei saa teha kliendile katkestust tekitamata, on tegelikult elektrivõrgus töötamise kõige olulisem aspekt – ohutus,“ ütles Elektrilevi juhtivspetsialist Sten Laurit, kelle igapäevaseks tööks ongi erinevate elektrivõrgu hooldustööde planeerimine ja koordineerimine.

„Kuid me liigume Elektrilevis iga aastaga rohkem selle suunas, et kliendid ei kogeks hooldustööde ajal elektrikatkestust,“ lisas Laurit ja tõi välja, et 2018. aastal tehti 53% kõikidest hooldustöödest elektrikatkestuseta. Seejuures on katkestuseta tööde osakaal viimase kuue aastaga tõusnud ligi 10%.

„Elektrilevi võrgus on üha rohkem tänapäevaseid seadmeid, kus mitmeid töid on võimalik teha ohutult pinge all. Lisaks on kaasaegses võrgus ka üha rohkem ümberlülitamise võimalusi ehk meil on võimalik hooldust vajav liinilõik tööst välja lülitada ja kliendid mööda teist liini elektriga varustada,“ ütles Laurit.

Planeerimisel tuleb arvestada suurt pilti

Kõiki töid ei ole võimalik teha katkestuseta. Põhjuseks vajadus tagada ohutusnõuete täitmine või ei ole konkreetse töö puhul liini pinges hoidmine lihtsalt võimalik. Iga majapidamine sõltub tänapäeval väga palju elektrist ja seetõttu on mõistetav, et igasugune elektrikatkestus võib päevatoimetusi häirida.

„Meie poole pöördutakse aeg-ajalt murega, et planeeritud katkestuse aeg ei ole sobiv. Küsitakse, et miks me ei või teha katkestust öösel või miks peab katkestuse tegema näiteks nädalavahetusel, kui inimene on kodus,“ tõi Laurit näiteid klientide muredest.

„Elektrivõrgus ei ole üldjuhul öösel hooldustööde tegemine võimalik, kuna riskid on pimedaga oluliselt suuremad. Hooldustöö elektrivõrgus tähendab tihtipeale masti otsa ronimist,“ sõnas Sten Laurit ja lisas, et kõige sagedamini toimuvad plaanilised katkestused argipäevadel kella 9-17 vahel ning klientidele saadetakse selle kohta teade viis päeva ette ning meeldetuletus veel kaks päeva enne katkestust.

Nädalavahetusel elektrikatkestuse tegemise osas tõi Laurit hea näite, mis ilmestab, kuidas elektrivõrgus hooldustööde tegemisel tuleb alati arvestada laiemat pilti:

„Meil oli hiljuti üks juhtum, kus hooldustöö tegemiseks tuli teha katkestus, mis hõlmas ühelt poolt kohalikku lasteaeda ja teisalt kõrval asuvat majapidamist. Ei oleks mõeldav, et teeme seal katkestuse argipäeval tööajal, kui lapsed on lasteaias. Seega lahendus oligi teha katkestus nädalavahetusel. Sellistes olukordades peame vaatama suuremat pilti ja mõtlema ennekõike nende tarbimiskohtade peale, kus katkestus mõjutab suuremat hulka inimesi või kus katkestus halvaks mõne elutähtsa ettevõtte, näiteks haigla tööd,“ ütles Laurit.

Elektrilevi võrgus oli möödunud aastal 10 249 plaanilist katkestust. Keskmine planeeritud katkestuse kestus oli kaks ja pool tundi. Hea tava kohaselt ei planeerita hooldustöödeks vajalikke katkestusi pikemale ajale kui neli tundi.