Ettevõttest
Oleme Eesti suurim võrguettevõte. Meie ambitsioon on pakkuda klientidele ja ühiskonnale erakordset väärtust suuri võrke efektiivselt koos arendades ja hallates. Meie töö tulemusena muutub elektrivõrguteenus järjest töökindlamaks.
Katame elektrivõrguga 95% Eestist
Toome elektri kohale pea kõikidele eestimaalastele. Elektrilevil on üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendi. Elektrivarustuse tagamiseks hooldame ja uuendame 63 000 kilomeetrit elektriliine ning 25 300 alajaama üle terve Eesti. Meie võrgupiirkonda ei kuulu suurematest aladest vaid Narva ja selle ümbrus, kus võrguteenust pakub teine jaotusvõrguettevõte. Alates 23. juulist 2021, Imatra Elektri omandamisega, laienes Elektrilevi võrguteenuse piirkond Läänemaale ja Viimsisse.
Elektrilevi lubadused
Toome võrgu sinuni
Suurima võrguettevõtjana hooldame ja arendame tervet Eestit katvaid võrke.
Arendame tulevikulahendusi
Pikaajalise kogemuse ja professionaalsete töötajatega loome ühiskonnale targa võrgu.
Oleme partneriks ja nõuandjaks
Oleme hooliv partner ning loome mugavaid e-lahendusi, et muuta keeruline lihtsaks.
Tegevuspõhimõtted
Elektrilevi pakub ühiskonnale strateegilise tähtsusega teenuseid. Just seetõttu pöörame erilist tähelepanu teenuse kvaliteedinõuetele, töötajate ja elanike ohutusele, samuti ümbritseva keskkonna hoidmisele laiemalt. Jälgime klientide, elektrimüüjate ja teiste osapoolte võrdset kohtlemist ning kohtleme vastutustundlikult meile usaldatud andmeid.
Investeeringud
Kavandame võrgu arengut mitmekümneks aastaks ja teeme elektrivarustuse järjepidevuse tagamiseks regulaarselt investeeringuid. Investeerimisotsuste alusena kasutame kaasaegseid suurandmete analüüsimudeleid, mis aitavad tagada, et iga võrku investeeritud euro tooks maksimaalset mõju.
Majandusaasta aruanded
Tutvu Elektrilevi majandustulemuste ja tähtsamate tegevusnäitajatega. Elektrilevi majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30. juuni. Üldjuhul avaldame lõppenud aasta aruande hiljemalt järgneva aasta aprillikuuks.
Uuringud ja analüüsid
Elektri jaotusvõrk on elutähtsat teenust pakkuv taristu, kus investeeringud on kapitalimahukad ja neid tehakse aastakümneteks. Lisaks mõjutavad võrgu planeerimist kiire tehnoloogia areng ning muutused elektri tootmis- ja tarbimisharjumustes, samuti majanduse ja rahvastikuga seotud trendid. Et teha tarku otsuseid, on üha olulisem teadus- ja arendustegevus.
Elektrilevi struktuur
Elektrilevis töötab pea 30 inimest üle Eesti. Meie meeskonda kuuluvad tõelised energeetika ja elektrivõrgu asjatundjad.
Töötajate e-posti aadress on kujul:
Juhatus
Mihkel Härm
Juhatuse esimees
Juhatuse liikmed ja valdkonnajuhid
Priit Treial
Finantsjuht (juhatuse liige)
Rasmus Armas
Varahaldusjuht (juhatuse liige)
Rudolf Penu
Regulaator- ja õigusvaldkonna juht
Võrgutasu kujunemisest
Ühiskonna jaoks on kõige soodsam elektrit võrgu kaudu kohale viia selliselt, et igas kohas tegutseb vaid üks võrguettevõte. Ühelt poolt ei teki nii täiendavaid kulusid paralleelsete liinide ehitamiseks, teiselt poolt tähendab see, et elektrivõrguteenuse osutamisel ei toimu konkurentsi. Konkurentsi puudumise tõttu on võrguettevõtete kulud ja hinnad riiklikult kontrollitud. Kui võrguettevõtte kulud muutuvad, esitavad nad Konkurentsiametile taotluse hinna kooskõlastamiseks.
Millest koosneb võrgutasu?
Võrguteenuse hind ehk võrgutasu katab elektrivõrgu ülalpidamiseks ja uuendamiseks vajalikke kulutusi nagu uue elektrivõrgu ehitamine, seadmete hooldus ja remont, liinikoridoride hooldus, elektritarbimise mõõtmiseks vajalike seadmete ülalpidamine, elektrivõrgu juhtimiseks ja toimimiseks vajalike infosüsteemide olemasolu jpm. Ühe elaniku kohta ülalhoitava võrgu mahu osas on Eesti oma hajaasustusega Euroopas esirinnas – see mõjutab ka võrgu kulusid.
Kuidas võrguarve on ajas muutunud?
Võrguteenust on elektriarvel eristatud alates 2005. aastast. Võrreldes võrguteenuse hinda tarbijahinnaindeksi muutusega, on võrguteenus reaalväärtuses viimase 10 aasta jooksul odavnenud 11%. Teeme omalt poolt suuri pingutusi, et pakkuda võrguteenust võimalikult efektiivselt ning hoida kulud ja tasud jätkuvalt madalal.
Võrgutasu meil ja mujal Euroopas
Eesti võrgutasud on Euroopa keskmistest madalamad, seda nii kodu- kui ka ärikliendi lõikes. Samal ajal tuleb arvestada, et oleme Euroopas üks „hõredama energialiiklusega" riike, mis tähendab, et hoiame ülal suhteliselt suurt võrgumahtu vähese arvu tarbijate ja tarbimise jaoks.
Millest koosneb elektriarve?
Elektritarbimise lõpphind kliendi jaoks koosneb kolmest põhikomponendist:
Võttes aluseks kõikide Elektrilevi klientide keskmise võrgutasu ja elektrienergia üldteenuse hinna, jagunevad elektrienergia, võrguteenus ning riiklikud tasud üsna võrdselt:
Elektrilevi
2021. aasta investeeringud
Investeerimisobjektide valikul peame arvestama terve Eestiga. Investeeringute kava koostamisel võtame arvesse liini ja alajaamaga ühendatud klientide hulka ning elutähtsa teenuse osutajaid, liini seisukorda ja potentsiaalset rikkeohtu, looduslikke tingimusi kui ka teiste infrastruktuuride paralleelseid uuendamise plaane jpm.
Investeeringud maakonniti
Investeeringud Harjumaal 2021
Planeeritavad investeeringud
9,8 mln €
Uuendatavate alajaamade arv
20
Uuendatavaid elektriliine
72 km
Suuremad investeerimisobjektid Harjumaal
Investeeringud
Nutikad ja efektiivsed investeeringud on olulised nii Elektrilevi, meie klientide kui ka Eesti jaoks laiemalt. Lähtuvalt Eesti asustustihedusest ja elanike arvust peab Eesti elektritarbija ülal pidama üle kahe korra rohkem elektrivõrku kui näiteks Hollandi või Saksamaa elanik. Meie ülesandeks on tagada vastuvõetav varustuskindlus kõigile klientidele, seda olukorras, kus 60% elektrivõrgust asub hajaasustusega piirkondades, kus tarbitakse vaid 5% kogu võrku läbivast elektrienergiast.
Investeeringute õigsust ja tasuvust näitab kõige paremini klientide elektrivarustuse paranemine. Näiteks viimase viie aastaga on rikete arv langenud ligi kaks korda ja rikkeliste katkestuse keskmine kestus majapidamise kohta ligi neli korda.
Oleme oma investeeringud suunanud ilmastikukindlate maa- ja õhukaabelliinide ning uute alajaamade ehitamisse. Et vähendada võrgu sõltuvust ilmastikust, asendame amortiseerunud paljasjuhtmelised õhuliinid maakaabliga. Madalpingeliinidel kasutame lisaks tänapäevast kaetud õhukaablit, mis on tavalisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja peab vastu ka puude kukkumisele.
Katame elektrivõrguga 93% Eestist
Elektrilevi hoiab ja arendab elutähtsaid võrguteenuseid, et tagada lihtsam ja mugavam elu – seda nii inimeste kui ka ettevõtete jaoks.
Meie soov on pakkuda üha töökindlamat elektrivõrguteenust, seejuures mõistlikku hinnataset säilitades. Kvaliteetse teenuse tagamiseks kasutame efektiivseid ja mõjusaid lahendusi, tegeleme järjepidevalt elektrivõrgu ilmastikukindlamaks muutmisega ning digitaliseerime võrgu juhtimist.
Oluline suund meie jaoks on eri tüüpi võrkude ühishaldus, mis võimaldab klientidele ja ühiskonnale pakkuda täiesti uuel tasemel väärtust, lisaks hoida kulusid ja hinda mõistlikul tasemel.
Tarkade ja erinevaid funktsioone siduvate võrgulahenduste haldamise osas on Eesti eeskujuks kogu maailmale. Usume, et tänu võrkude kooshaldusele muutub Eesti inimeste elu oluliselt mugavamaks ja saavad veelgi edukamaks meie ettevõtted.
Arhiiv
Tegevuspõhimõtted
Kvaliteet ja ohutus
Kvaliteedi tagamiseks:
Kvaliteedinäitajate aruanded:
Võrdse kohtlemise põhimõtted
Elektriturul peavad võrguettevõtja võrku saama ühtsetel tingimustel kasutada kõik osapooled. Klientide, elektrimüüjate ja kõikide teiste osapoolte võrdseks kohtlemiseks oleme koostanud võrdse kohtlemise tegevuskava, mida uuendame regulaarselt ja mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet.
Kliendiandmete töötlemine
Kliendiandmeid küsime nii vähe kui võimalik ja nii palju kui on vajalik meie ülesannete täitmiseks. Andmed, mida küsime, on näiteks nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, tarbimiskoha andmed, tarbimisandmed jms. Neid andmeid vajame eelkõige selleks, et täita kliendiga sõlmitud lepingut, pakkuda kokkulepitud teenuseid ning täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
Ligipääs klientide andmetele on ainult töötajatel, kelle tööülesanded seda nõuavad. Andmete töötlemine piirdub üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikuga.
Uuringud ja analüüsid
Elektrilevi süsteemsem koostöö teadusasutustega sai alguse 2000. aastate esimesel poolel, kui koostöös Soome Lappeenranta Ülikooliga selgitati välja jaotusvõrgu väärtusloome kõige kriitilisemad varagrupid. Koostööd tehakse ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikool koostanud mitmeid uuringuid varustuskindluse kohta, Tartu Ülikooli abiga töötati välja varahalduse projektijuhtimise standard.
Teadusasutustega koostöösse panustame ka praktikantide värbamise kaudu. Samuti väljastame soovi korral energeetikateemalisteks diplomitöödeks vajalikku infot. Võimalusel avaldame ka tellitud rakendusuuringute ja analüüside lõppraportid.
Elektrilevi tellitud uuringud ja analüüsid:
Millest koosneb võrgutasu?
Võrgutasu sisaldab nii põhivõrguettevõtte Eleringi kui jaotusvõrguettevõtete (näiteks Elektrilevi) teenuse osutamise kulusid. Samuti sisaldub hinnas võrguettevõtetele lubatud mõistlik kasum ehk tootlus, mille määra kehtestab Konkurentsiamet kõikide võrguettevõtete üleselt.
Eestis on kokku üle 30 elektrivõrguettevõtte. Nende kulud sõltuvad võrgu eripärast, klientide asustustihedusest ja võrgu investeeringuvajadustest – seetõttu on ka erinevatel võrguettevõtetel erinevad tasud.
Kuidas võrguarve on ajas muutunud?
Võrgutasu meil ja mujal Euroopas
Euroopas on valdav suund üha suurenevale elektrivõrgu püsitasu osakaalule, seda põhjusel, et kulud võrguühenduse töökorras hoidmiseks ei sõltu oluliselt tarbitavast elektrikogusest. Suurem püsitasu osakaal kaasab erineva mahuga tarbijad kulude katmisse võrdsemalt.
Eestis on võrreldes Euroopa keskmisega püsitasu osakaal väiksem, mis tähendab, et Eestis panustavad suuremad tarbijad elektrivõrgu kulude katmisse proportsionaalselt rohkem. Sellest lähtuvalt oleme suuremate tarbijate hinnavõrdluses Euroopa keskmisest mõnevõrra kallimad, samal ajal kui väiksematele tarbijatele on meie võrguteenus Euroopa üks soodsamaid.
Millest koosneb elektriarve?
Taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis
Taastuvenergia tasu on riigi kehtestatud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Selle tasu arvutab ja avalikustab igal aastal põhivõrguettevõtja Elering. Tasu kogumine elektritarbijatelt on jaotusvõrguettevõtjate (sh Elektrilevi) ülesanne.
Taastuvenergia tasu suurus sõltub taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia kogustele antavast hinnangust ja võrguteenuse müügimahu prognoosist järgneval kalendriaastal. Kui toodetud või müüdava elektrienergia koguste prognoos muutub, muutub ka taastuvenergia tasu. Uue kalendriaasta taastuvenergia tasu määra avalikustab Elering iga aasta 1. detsembriks.
Elektriaktsiis on riigi poolt kehtestatud maks, millega maksustatakse tarbitud elektrienergiat. Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele oli elektriaktsiisi määr käibemaksuta alates 2010. aastast kuni aprilli 2020 lõpuni 0,00447 eurot kilovatt-tunni kohta. Alates 1. maist 2020. a on aktsiisimäär 0,001 eurot kilovatt-tunni kohta. Elektriaktsiisi koguvad tarbitud kilovatt-tundide alusel võrguettevõtjad, kes edastavad selle riigile.
Oleme partneriks ja nõuandjaks
Esindustes teenindame
15 000+ klienti
Esimeses kontaktis lahendame 92% pöördumistest
75% hindab meie teenindust hea või väga heaga
Telefonidel teenindame 125 000+ klienti
49% toimingutest tehakse iseteeninduses
E-kirja teel teenindame
36 000+ pöördumist
24 tunni jooksul vastame
82% pöördumistest
Keskmine kõne pikkus ühe kliendiga on 4 min
48 tunni jooksul vastame
95% pöördumistest
Info põhineb Elektrilevi 2019. aasta tulemustel
