Investeeringud

  • 60 500 kilomeetrit elektriliine
  • 24 300 alajaama
  • 500 000 klienti

Investeeringud maakonniti

Investeeringud Harjumaal 2019

Planeeritavad investeeringud

10,6 mln €

Uuendatavate alajaamade arv

49

Uuendatavaid elektriliine

128 km

Suuremad investeerimisobjektid Harjumaal

  • Topi alajaama trafo ja Laagri keskpingeliini toide
  • Riisipere alajaama 10 kV jaotla ja kaks jõutrafot
  • Keila piirkonnaalajaama 10 kV jaotusseadme uuendamine
  • Jaotusalajaama 844 uuendamine Tallinnas
  • Klooga piirkonnaalajaama likvideerimine ja toiteala optimeerimine
  • Jaotusalajaam 128 piirkonna võrgu üleminek 10kV pingele Tallinnas, Kelmikülas
  • Ranna alajaama jõutrafo Tallinnas
  • Muraste piirkonnas pingeklassi muutuse 5.etapp, Harku ja Keila vald
  • Piirkonnaalajaama 608 Veskimetsa liini uuendamine Tallinnas
  • Kuusalu-Saunja elektriliin
Esitan küsimuse

Elektrilevi teeb investeeringuid elektrivarustuse järjepidevuse tagamiseks, vaadates ligi 40 aasta kaugusesse tulevikku. Riskianalüüsides, mis on investeerimisotsuste aluseks, rakendame nüüdisaegseid suurte andmete analüüsimudeleid, mille abil leiame kõige kriitilisemad, kõige arvukamalt kliente mõjutavad ja kõige enam ühiskondlikke kogukahjusid nõudvad liinilõigud ning tagame, et iga võrku investeeritud euro mõju oleks maksimaalne.

Investeerimisobjektide valikul peame tegema parimad valikud, arvestades kogu Eestit. Investeeringute kava koostamisel võtame arvesse liini ja alajaama toitel olevate klientide hulka ja elutähtsa teenuse osutajaid, liini seisukorda ja potentsiaalset rikkeohtu, looduslikke tingimusi, teiste infrastruktuuride rekonstrueerimise plaane jpm.

Keskmisest nutikamad ja efektiivsemad investeeringud on Elektrilevi jaoks üliolulised, sest üks Eesti elektritarbija peab ülal pidama üle kahe korra rohkem elektrivõrku kui Hollandi või Saksamaa elanik. Peame tagama vastuvõetava varustuskindluse kõigile klientidele olukorras, kus 60% elektrivõrgust asub hajaasustuses, kuid selle kaudu tarbitakse vaid 4% kogu võrku läbivast elektrienergiast.

Seda, kas me oleme investeeringute täpse sihtimisega hakkama saanud, näitab kõige paremini klientide elektrivarustuse paranemine. Viimase viie aastaga on rikete arv langenud ligikaudu kaks korda ja rikkeliste katkestuse keskmine kestus majapidamise kohta on langenud ligi neli korda.

  • Kuhu investeerime?

    Investeeringud jagunevad ilmastikukindlate maa- ja õhukaabelliinide, uute alajaamade ehitamise ning kaugloetavate arvestite paigaldamise vahel. Praegu põhjustavad suurema osa rikkelistest katkestustest tugeva tuulega liinidele langevad puud, lumesadu, jäide ja äike. Et vähendada võrgu sõltuvust ilmastikust, asendame amortiseerunud paljasjuhtmelised õhuliinid maakaabliga. Madalpingeliinidel kasutame ka nüüdisaegset õhukaablit, mis on tavalisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja peab vastu ka puude kukkumisele.

  • Kuidas investeerimisotsuseid teeme?

    Et paigutada vahendid sinna, kus need kõige suuremat mõju avaldavad, ja tagada võrgu tasakaalustatud areng, uuendame elektrivõrku tasakaalustatud investeeringute kava alusel. Investeeringute kava esitame ka Konkurentsiametile.

  • Kuidas investeeringuid rahastame?

    Investeeringuid saame rahastada võrgutasude või laenurahaga. Põhiosa investeeringuteks vajalikust eelarvest tuleb igapäevasest äritegevusest laekuvast rahavoost ehk võrgutasudest.