Loading...
Mitte mingil juhul ei tohi tubaseks kasutuseks mõeldud elektriseadmeid – küünlaid, pirnikette, lampe – kasutada õues niisketes tingimustes. Valgusteid soetades või olemasolevaid kasutama hakates veendu, et need on õues kasutamiseks. Tubased seadmed õues võivad tekitada lühise, samuti võib tekkida elektrilöögi oht!
Elektriradiaator annab külmal ajal mõnusalt sooja, aga riideid nendel kuivatada kindlasti ei tohi! Radiaator võib üle kuumeneda ja lisaks juhib vesi elektrit, nii võib seade minna lühisesse, tekib elektrilöögioht või lausa tuleoht. Sama kehtib ka soojapuhurite kohta.
Kui jõuluaegne suurem tarbimine või tormituuled on viinud elektrikatkestuseni, tuleb sellest teavitada lühinumbril 1343. Ettevaatust küünaldega – igasugune lahtine tuli toas on potentsiaalne oht ja nõuab hoolikat järelevalvet! Võimalusel tuleb eelistada akutoitel taskulampe ja valgusallikaid.
Pliidid-ahjud huugavad, jõuluroad valmivad. See on tore ja loob hubast meeleolu, aga ära jäta valmivaid hõrgutisi järelevalveta. Samuti peab jälgima, et süsteemis ei tekiks ülekoormus. Varu jõuluprae valmistamiseks aega ja püüa mitte kasutada ahju, mitut pliidirauda ja veel muid köögiseadmeid korraga. Kui kaitsmed või „korgid“ sees ei püsi, on see selge märk, et korraga on kasutusel liiga palju elektriseadmeid või mõni vana seade pole töökorras.
Kui oled sunnitud ühendama pikendusjuhtmesse mitmeid seadmeid, siis lisaks võimsuse kontrollimisele korpuselt, paiguta juhtmed toas selliselt, et oleks välistatud kukkumise ja seeläbi ka pikendusjuhtmesse ühendatud seadmete ja pistikupesade purunemise oht. Ära kasuta pikendusjuhet pikendusjuhtme pikendusena!
Kuusel kasutage kahjustamata isolatsiooniga ja soovitavalt CE-märgistusega elektriküünlaid. Enne kuusepuu kaunistamist ühenda jõulutuled vooluvõrku ja kontrolli nende korrasolu. Katkise isolatsiooniga elektriküünalde või päris vahaküünalde kasutamine jõulupuul on väga tuleohtlik!
Võimsad, suure voolutarbega seadmed nagu radiaatorid ja puhurid tuleks ühendada otse seinakontakti, mitte pikendusjuhtmesse – ülekuumenemise ja süttimise oht! Siiski pikendusjuhtme kasutamisel kontrolli selle korpuselt maksimaalset lubatud kasutusvõimsust ning veendu korpuse ja juhtme isolatsiooni korrasolekus.
Ei ole mõistik ühendada ühe pikendusjuhtme taha liiga palju seadmeid, eriti, kui nende hulgas on mõni suurem voolutarbija – küttekehad nagu soojapuhur, elektriradiaator, triikraud, mikrolaineahi jne. See tekitab juhtmes ülekoormuse ning on ohtlik.
Seinakontaktidesse ei tohi panna mitte midagi peale ettenähtud pistikute – surmava elektrilöögi oht! Väikelastega peredel tuleks kontrollida, kas kodused seinakontaktid on juba tehases paigaldatud kaitsetega. Kui ei, siis tuleks soetada kaitsekatted. Kodusel elektrisüsteemil peab olema ka rikkevoolukaitselüliti, eluruumi pistikupesade puhul on see kohustuslik.
Kasuta valgustites sobiva võimsusega pirne! Iga valgusti peal on kirjas, millise võimsusega pirni kasutada tohib. Liiga võimsa pirni kasutamisel tekib tuleoht. Samuti tuleb lambipirn korralikult kinni keerata, sest lõtv kinnitus tekitab samuti ülekuumenemist. Võimalusel eelista LED-pirni.
Vesi juhib elektrit! Ära kasuta elektriseadmeid märgade kätega ega vee läheduses, mitte mingil juhul vannis või duši all ega ka paljajalu märjal põrandal. Nii vannitoas kui köögis tuleks enne elektriseadmete kasutamist käed alati kuivatada. Kui elektriseade süttib, ei tohi seda mitte mingil juhul veega kustutada – kustutaja saab elektrilöögi.
Nii vannitoas kui ka õues tohib kasutada ainult niiskuskindlaid elektriseadmeid ja –tarvikuid. Vooluvõrgus arvuti, raadio või muu seade vanni serval ei ole kindlasti hea mõte!
Röstris kahvli või mõne muu köögiriistaga urgitseda on ohtlik! Metallist kahvel juhib elektrit ning sellega vastu peenikesi kuumavaid rösteritraate puutudes võib saada elektrilöögi. Õige oleks eelnevalt röster pistikust välja tõmmata, siis pole seade enam voolu all.
Ära jäta toidu valmistamisel elektriseadmeid järelevalveta ning toidu ülekeemise vältimiseks reguleeri pliidi kuumust väiksemaks.
Ilma CE-märgiseta uute või vanade elektriseadmete (näiteks “nõukaaegsed” vahvliküpsetajad või kohvikannud) kasutamine ei ole soovitatav, kuna need ei pruugi vastata mh ka elektriohutuse nõuetele. CE märgis kinnitab, et toode vastab Euroopa Liidu keskkonnakaitse-, tervise- ja ohutusnõuetele. Näiteks ei pruugi CE märgiseta metallkestaga elektriseadmed olla maandatud, mistõttu võib rikke korral tekkida elektrilöögioht!
Kõige sagedamini saavad pistikupesad ja juhtmed vigastatud, sest neid tiritakse. Pistiku seinast välja tõmbamisel tuleb alati hoida kinni pistikust ja teise käega seinakontakti kaanest. Vigastatud pistikupesa on ohtlik ning võib anda elektrilöögi või tekkida lühis!
Kõiki elektrijuhtmeid! Vigastatud isolatsiooni parandamine teibiga ei ole hea lahendus, sest paksu teibikihi all on vigastatud juhtme ühendus endiselt kehv ja kasutamisel tekib ülekuumenemine. Eriti ohtlik on see siis, kui vigastatud koht on “parandatud” süttiva materjaliga nagu näiteks paberteip.
Kui näiteks koduloom närib katki elektrijuhet ümbritseva isolatsioonikihi, on juhe kahjustatud ja kasutuskõlbmatu. Elektrijuhtme isolatsioonikiht on see, mis meid elektrilöögi eest kaitseb. Samuti ka elektriseadmete korpused ja pistikud – kui korpus on katki või seinakontakt ripub pesast väljas, siis neid kasutada ei tohi.
Ettevaatust! Kui ühendada pikendusjuhtmega samal ajal mitu võimsat seadet (tolmuimeja, soojapuhur, triikraud jne), siis tekib ülekuumenemise oht! Samal põhjusel ei ole mõistlik ühendada omavahel mitut pikendusjuhet, sest see tekitab ülekoormuse seinakontaktis või pikendusjuhtmete ühenduskohtades. Põlenud aukudega pistikupesad on selge märk ülekoormusest.
Seadmeid ei tohi laadida umbses kohas– diivani vahel, padja või teki all. Tekib ülekuumenemise oht, lühis või lausa süttimine. Sama võib juhtuda ka ilma seadmeta vooluvõrku unustatud laadijatega.
Kukkumisoht: ettevaatust üle põranda jooksva juhtmerägastikuga! Võid komistades ja kukkudes viga saada või vigastada pistikupesa.
Auhinnaks turvalisem elu ja Juku kinkekaardid!
Alusta testiElektriõnnetuse korral helista kindlasti 112. Sõltumata kannatanu olukorrast võib elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda ja muutuda veel kuni 24 tunni jooksul.
Abistaja peaks esmalt hoolitsema enda ohutuse eest!
- Kui on võimalik, lülita elekter välja: tõmba juhe stepslist välja, lülita elekter välja lülitist või peakaitsmest.
- Pea meeles, et vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda. VÕID ISE SAADA ELEKTRILÖÖGI.
Kui oled sattunud mahakukkunud elektriliini lähedusse eemaldu ohutult (jalgu koos hoides, väga lühikeste hüpetega, et hoida tasakaalu) vähemalt 8 meetri kaugusele. Ka maapind juhib elektrit ja võib olla voolu all.
Pika sammuga astudes tekib sammupinge*. Seda ei teki, kui eemaldud koosjalu, lühikeste hüpetega.
*Sammupinge on voolu all maapinnal ühe sammu kaugusel asuvate punktide vaheline elektripinge.
Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus (ehk mida pikem on samm), seda suurema voolu alla inimene jääb.