Loading...

Elektriõnnetuse korral helista112
Elektririkke korral helista1343

Ohud õues

  • - Piksevarras kõige eest ei kaitse

    Piksevarras kaitseb hooneid välgutabamuse kahjustuste eest. See on väga hea ja kasulik asi, kuid ei paku täielikku kaitset. Välk võib tabada ka side- või elektrivõrkusid, mis tähendab, et võimas välgulaeng levib nende kaudu majja ning võib põhjustada lühiseid, rikkuda seadmeid, halvemal juhul need isegi süüdata.

  • - Auto pole tank

    Tormi ajal ei ole soovitatav autoga sõita. Halb nähtavus, tugev tuul, teele kukkunud oksad – kõik need kujutavad ohtu. Kui on olemas garaaž, siis tuleks auto tormi ajaks sinna parkida. Rahe ja tuule pillutatud esemed võivad masina rikkuda. Tormi ajal tuleb olla eriti ettevaatlik elektriautode laadimisega.


  • - Varju siseruumidesse

    Äikesetormi ajal on ohtlik õues viibida. Puude murdumisel võivad katkeda elektriliinid, mille tagajärjel võib maapind sattuda voolu alla. Võib saada välgutabamuse või pihta mõne tugevast tuulest lendu läinud asjaga. Äikesetormi ajal varju tuppa, garaaži või autosse.

  • - Ühenda kodutehnika lahti!

    Piksevarras kaitseb küll maja välgutabamuse eest, kuid mitte tubaseid elektri- ja sidevõrguga seotud seadmeid, mistõttu on äikesetormi ajal mõistlik kodutehnika nii voolu- kui sidevõrgust (näiteks telekaabel) lahti ühendada. Kui elekter peaks katkema, teavita sellest ka rikkenumbril 1343.

  • - Äikesega ujuda ei tohi

    Äikesetormide ajal on mistahes veekogudes ujumine äärmiselt ohtlik. Kui välgutabamus või katkenud elektriliin puudutab veepinda, läbistab elekter tervet veekogu ja kõik, kes vees viibivad, saavad tugeva elektrilöögi.

  • - Puu nagu piksevarras

    Äikesetormi korral ei tasu üksiku puu alt varju otsida. Eriti kui selle juures on elektriliinid, mis võivad katkeda. Niisketes oludes elektrilöögi saanud puu on kui piksevarras, mis juhib voolu maapinda, mille juures seistes või istudes võid saada elektrilöögi. Samal põhjusel ei tohiks seista ka üksi lagedal väljal – äike otsib kõrgemaid objekte ja kui ümbruskonna kõrgeim objekt oled sa ise, on suur oht pihta saada.

  • - Purunenud elektriliin ja sammupinge

    Tuuleiilid, murduvad oksad ja langevad puud võivad lõhkuda elektriliine. Mahakukkunud juhtmele ei tohi läheneda! Võib tekkida sammupinge – see tähendab, ohtliku elektrilöögi võib saada ka maapinnalt. Keskpingeliini puhul ulatub ohutsoon 8 meetri kaugusele juhtmest, niiskete tingimuste korral lausa 20 meetri kaugusele. Mahakukkunud juhtme juurest tuleb eemalduda lühikeste hüpetega jalgu tihedalt koos hoides. Kõige ohtlikum on kukkumine, ära kiirusta!

  • - Halvasti paigutatud atraktsioonid

    Batuuti jne atraktsioone paigaldades tuleb jälgida, et see ei satuks elektriliinide alla. Kõvemad hüppajad võivad juhtmeteni ulatuda, juhe võib alla kukkuda, ülesvisatud pall või mänguasi võib traatidesse lennata – ohte on mitmesuguseid, ja need on tõsised.

  • - Takerdumine elektriliinidesse

    Tuulelohe või droon võib suures mänguhoos sattuda elektriliinidesse ja need lõhkuda. Elektriliini juhtmed on eluohtlikud – seega enne kui midagi taevasse lennutada, tuleb veenduda, et see traatidesse ei takerduks.

  • - Metallaed ja elekter

    Võimalusel jälgi metallaia rajamisel, et see ei ristuks elektriliinidega. Liinijuhtme katkedes võib aed voolu alla sattuda. Samuti elektrikarjusega karjamaal – kui karjusele peaks peale kukkuma elektrijuhe, saab sellest sisuliselt liinijuhtme pikendus, mis tähendab kõrgeid pingeid ja tõsist elektrilöögi ohtu.

  • - Ettevaatust, maakaabel!

    Otse elektrikapi kõrvale ei tasu peenart rajada – see seab otsesesse ohtu elu ja tervise. Võib kogemata sattuda maakaablile! Seetõttu tasub ohutuse tagamiseks ja kahju vältimiseks kindlasti järgida ohutust ja kaitsevööndi piiranguid.

    Vaata lähemalt

  • - Elekter amatöörlust ei andesta

    Elektritöödel tehtud vead võivad kurvalt lõppeda. Need tööd tuleb alati usaldada asjatundja hoolde. Elukutselised elektrikud teavad, mida nad teevad ning ei paranda ainult seda, mis silmnähtavalt katki, vaid oskavad näha ka põhjuseid, miks rike üldse tekkis.

  • - Niiskus ja elekter

    Tubased valgustid on mõeldud ainult toas kasutamiseks! Õues tohib kasutada ainult elektriseadmeid, mis on maandatud ja varustatud rikkevoolukaitsmega. Need on tihti veidi kallimad kui kuivadesse ruumidesse mõeldud seadmed, kuid see-eest ka ohutumad.

  • - Tunne elektriohumärki!

    Oluline on lastele varakult selgeks teha elektriohumärgi sümbol. Kollasel taustal musta välgunoolega märk tähistab objekte, millest tuleb eemale hoida – elektrikilbid, postid ja alajaamad. Päris kindlasti ei tohi ronida alajaamade või elektripostide otsa – see on eluohtlik!

  • - Kui märkad ohtu, helista!

    Elektriobjektide vastu tunnevad huvi metallivargad. Nende tegevuse tagajärjel võivad lahti jääda alajaamade või elektrikilpide uksed, mis aga seab ohtu uudishimulikud lapsed. Lahtistest kilpide või alajaamade ustest otsekohe teada anda Elektrilevi rikketelefonil 1343.

  • - Puude langetamine elektriliinide lähedal – üliohtlik!

    Mistahes välitöödel peab jälgima, et miski ei puutuks kokku elektriliinidega – näiteks kärbitud oks või langetatav puu. Mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neile ei tohi läheneda ega neid puutuda.

Lugusid elust:
ELEKTRIÕNNETUSED

Alajaam pole ronimispuu

Tartu vallas Lähte külas raske õnnetus poisiga, kes oli roninud Kaineli alajaama katusele. Teismelisel poisil (15), kes oli täis adrenaliini ja hulljulgust, tundis ühel päeval igavust. Alajaama katusele ronimine tundus talle lihtsalt põnev, seda enam, et see on keelatud. Polnud kedagi, kes ütleks – stopp! Oletatavasti võttis poiss kinni alajaama tornis asuvatest isolaatoritest ja sai seetõttu nii tugeva elektrilöögi, mille tagajärjel seiskus hingamine. Kohale saabunud kiirabi suutis poisi hingamise taastada ja ühe traagilisema elektriõnnetuse peategelane jäi siiski ellu. Kuid põlenud käed, selgroolülide vigastus, rindkere põrutus jätavad talle kahjuks jälje kogu eluks.

Lugusid elust:
ELEKTRIÕNNETUSED

Batuut lennutab lapsed elektriliinidesse

Kohalikul laulu- ja tantsupeol paigaldati laste batuudid otse kõrgepingeliinide alla. Taoline elektriliin võib tappa ka siis, kui inimene, tehnika või liini lähedale paigutatud objekt liini juhtmetega otseselt kokku ei puutu. Teadmatusest või laiskusest seati otsesesse ohtu läheduses asuvad inimesed. Õnneks sel korral midagi ei juhtunud, kuid oht oli äärmiselt tõsine. Suurt ohtu kujutab endast ka lõke elektriliini all. Lõkkest kerkiv leek võib esile kutsuda elektrilöögi ka siis, kui leegi tipp jääb liinist mitme meetri kaugusele. Kaitsevöönd on sinu elu ja tervise kaitseks.

Lugusid elust:
ELEKTRIÕNNETUSED

Tikkudeta diivan põlema

3-aastane tüdruk on saia lennutavast rösterist vaimustuses ja jälgib ema tegutsemist saia röstimisel. Kui tal ühel päeval võimalus avanes see põnev masin juhmest sikutades kätte saada, ei kahelnud ta kordagi – haaras röster kaenlasse ja suundus elutuppa, et segamatult imemasinat uurima asuda. Tüdruk teadis, et kõigepealt tuleb rösteri juhe seinakontakti panna. Diivani kõrvalt leidis ta vaba ja ligipääsetava seinakontakti. Nüüd oli ainult küpsetusmaterjal puudu. Elava fantaasiaga tüdruk otsustas kohe, et õhukesed diivanipadjad on selleks sobivad. Paari hetke pärast tuli rösterist paksu suitsu ning tüdruk kukkus ehmatusest põrandale. Kukkumishelile reageeris kõrvaltoas toimetav ema, tõmbas kiirelt rösteri elektrivõrgust välja, haaras lapse ning tuld võtnud diivani paksu tekiga. Õnneks reageeris ema kiiresti ja sedapuhku keegi viga ei saanud.

Lugusid elust:
ELEKTRIÕNNETUSED

Fööniga vanni minek on võrdub elektritooliga

See, et fööniga vanni minna ei tohi, pole ainult tüütu ja kohustuslik lause fööni kasutusjuhendis. Tegelikkuses on ka aastaid tagasi Eestis taoline ääretult traagiline juhtum aset leidnud. Niiskes ruumis tuleb elektriseadmetega iseäranis ettevaatlik olla. Kasutage pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. Kuna niisketes ruumides ei tohi pistikupesasid igale poole paigaldada, kasutage õigeks paigaldamiseks spetsialisti abi.

Lugusid elust:
ELEKTRIÕNNETUSED

Rikkevoolukaitse on kindlustus

Me ei saa lõpuni kindlad olla, et ilma väliste kahjustusteta seadmed või juhtmed seina sees rikkelised ja ohtlikud poleks. Juhtmete ja seadmete lühiste korral on ohutuse tagamisel suureks abiks rikkevoolukaitse. Rikkevoolukaitse katkestab lühises vooluahela millisekundi jooksul, lisades turvalisust. Enamike koduste õnnetuste korral suudab rikkevoolukaitse seda ennetada ja seeläbi õnnetuse ära hoida. Rikkevoolukaitse lülitit peaks kord kuus kontrollima.

Lugusid elust:
ELEKTRIÕNNETUSED

Kurepesad kui viitsütikuga pommid

Augustikuu viimasel õhtul läks väike koolipoiss naabertalus elavate vanavanemate juurde esimese koolipäeva kinki ära tooma. Mööda hämarat põlluäärset rada kõndinud poiss ei tunnetanud vähimatki ohtu. Järgmisel hetkel astus ta aga oma viimase sammu. Poisi elutu keha kohal kõrgus elektrimast suure kurepesaga. Lindude happelise väljaheite tõttu oli elektriliinijuhe kurepesa alt katkenud ning pahaaimatult kõndis poiss otse elektrijuhtmesse. Kured seavad oma elamise tihti sisse elektrimastide otsa. Kui sinu kodu lähedal on ka mõni kurepesa elektriposti otsas, anna meile sellest teada telefoninumbril 1343.

Lugusid elust:
ELEKTRIÕNNETUSED

Leiutajateküla elektriseadmetega

Agar pereisa ei lasknud ennast katkisest pikendusjuhtmest häirida – teinud kiirelt teibiga mõned tiirud ümber katkise juhtme, oli mure justkui lahendatud. Mees sikutas parandatud pikendusjuhtme majast kuurini ning asus rahulolutundega kuuris toimetama. Koer kuulis kuuris krabinat ning tuttav heli andis talle teada, et peremees on kuuris toimetamas. Üle hoovi joostes peatas tema sammu värskelt teibitud pikendusjuhe, koer sai elektrilöögi ja läks kiunudes kuuti tagasi. Juhtmete ja seadmete asjatundmatu parandamine on väga ohtlik. Ära kasuta katkiseid seadmeid ja jäta parandamine spetsialisti hooleks.

Testige ohutusalaseid
teadmisi koos lapsega

Auhinnaks turvalisem elu ja Juku kinkekaardid!

Alusta testi

Testi enda teadmisi
elektriohutusest

Alusta testi

Kuidas käituda elektriõnnetuse korral?


Elektriõnnetuse korral helista kindlasti 112. Sõltumata kannatanu olukorrast võib elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda ja muutuda veel kuni 24 tunni jooksul.

Kannatanu abistamine

Abistaja peaks esmalt hoolitsema enda ohutuse eest!

- Kui on võimalik, lülita elekter välja: tõmba juhe stepslist välja, lülita elekter välja lülitist või peakaitsmest.

- Pea meeles, et vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda. VÕID ISE SAADA ELEKTRILÖÖGI.

MAHAKUKKUNUD ELEKTRILIINIST HOIA EEMALE JA HELISTA 1343

Kui oled sattunud mahakukkunud elektriliini lähedusse eemaldu ohutult (jalgu koos hoides, väga lühikeste hüpetega, et hoida tasakaalu) vähemalt 8 meetri kaugusele. Ka maapind juhib elektrit ja võib olla voolu all.

Pika sammuga astudes tekib sammupinge*. Seda ei teki, kui eemaldud koosjalu, lühikeste hüpetega.

*Sammupinge on voolu all maapinnal ühe sammu kaugusel asuvate punktide vaheline elektripinge.
Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus (ehk mida pikem on samm), seda suurema voolu alla inimene jääb.

Elektriõnnetuse korral helista112