Esitan küsimuse

Võrguteenuse hind ehk võrgutasu

  • katab elektrivõrgu ülalpidamise kulud
  • on riikliku kontrolli all
  • moodustab ligi kolmandiku tarbija elektriarvest
  • Kuidas kujuneb võrgutasu?

    Võrgutasust rahastatakse võrgu valmisoleku tagamist ja elektri kohaletoomist ehk võrguteenust. Võrgutasu koosneb neljast komponendist: investeeringud, Eleringi ülekandeteenused, püsikulud ja elektrienergia kaoga seotud kulud. Võrgutasusse on samuti arvestatud võrguettevõtja mõistlik kasum. Selle arvutab Konkurentsiamet kõikidele võrguettevõtjatele ühetaolisena.

    Võrgutasu peab olema kulupõhine, põhjendatud ja selle kooskõlastab Konkurentsiamet kehtestatud metoodika alusel. Võrgutasu muutmise võib algatada võrguettevõte ise või Konkurentsiamet.

  • Võrgutasu muutused 2005–2016

    2005. aastal eristati arvel võrgutasu elektrienergia hinnast. Võrguteenuse hinnamuutused on alates 2005. aastast tänaseni jäänud alla tarbijahinnaindeksi kasvule. See tähendab, et teenus on reaalhindades odavnenud.

  • Võrgutasud Eestis ja naaberriikides

    Kui võrrelda võrguettevõtjaid Eestis ja naaberriikides, leiame võrguteenuse hindades erinevusi, sest kulud ja mahud on erinevad.

  • Elektrivõrgud ja tasud Euroopas

    Euroopas on viimasel ajal saanud võtmeküsimuseks elektrivõrkude jätkusuutlikkus ja seda võimaldav hinnastamine.

    Elektrivõrgu efektiivsust ehk seda, kui palju elektrit üht liinikilomeetrit läbib, mõjutab oluliselt riigi asustustihedus ja tööstus. Nii on mitmes Euroopa riigis elektritarbimise maht ühe liinikilomeetri kohta kordades suurem kui hajaasustusega Eestis. Meil on Euroopa üks hõredama liiklusega elektrivõrke, mis teeb selle ülalpidamiskulud ühe tarbimiskoha kohta suuremaks.

  • Taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis

    Taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis on riiklik tasu ja maks, mis pole võrgutasu osad, kuid mille kogumine ja edastamine on võrguettevõtja ülesanne. Seega kajastuvad need võrguettevõtja väljastataval arvel.

  • Reaktiivenergia

    Reaktiivenergiat mõõdetakse ning selle tasu arvestatakse vastavalt arvesti näitudele nii tarbitud kui ka elektrivõrku antud koguste eest.

    Reaktiivenergia on vajalik seadmete elektrimootorite ja toiteplokkide tööks. Seega on reaktiivenergia põhilisteks tarbijateks ettevõtted, kus kasutatakse palju elektrimootoreid. Paljud tänapäeva kodused elektriseadmed on varustatud erinevate muundurite ja toiteplokkidega, mis tarbivad elektrivõrgust samuti mõnevõrra reaktiivenergiat. Aktiivenergia mõõtühik on kilovatt-tund (kWh). Reaktiivenergia mõõtühik on kilovoltamper-reaktiivtund (kvarh).

    Kodukliendilt ehk tarbimiskohast peakaitsmega kuni 63 A reaktiivenergia eest eraldi tasu ei küsita. Peakaitsmega üle 63 A ehk valdavalt ärikliendil tuleb reaktiivenergia eest tasuda arvesti näitude järgi.