Uudised

Jaanus Tiisvend: Kõige kasulikum on interneti- ja elektrivõrku koos ehitada

10.10.2018

Jaanus Tiisvend, Elektrilevi juhatuse esimees

Võrguettevõtte Elektrilevi nimi on viimase aasta jooksul läbi käinud ka valdkondadest, mis pole seotud ettevõtte tänase põhitegevuse ehk elektrivõrguga. Elektrileviga seostatakse üha enam näiteks kiire interneti võrgu ehitamist, tänavavalgustusvõrgu haldamist või ka elektriautode laadimisvõrgustikku.

Miks seni vaid elektrivõrguäris tegutsenud ettevõte on uued valdkonnad sihikule võtnud? Väidan, et suurte taristute, näiteks elektri- ja internetivõrgu koos ehitamisel võidavad kõik teenused ning ehk pisut paradoksaalsena toob hoopis loomulik monopoolne võrk turule konkurentsi ja kiirendab ühiskonna arengut.

Ühine võrk väldib raiskamist

Elektrivõrk on loomulik monopol nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eesti on jagatud erinevateks turupiirkondadeks ja igas piirkonnas tegutseb vaid üks neutraalne võrguettevõte, kelle liinide kaudu liigub ükskõik millise elektrimüüja elekter. Suurim tegevuspiirkond rohkem kui 30-st Eesti võrguettevõtetest on Elektrilevil.

Põhjus, miks taoline teenus toimib loomuliku monopolina, seisneb ennekõike ressursside ökonoomses kasutamises. Kujutage näiteks ette olukorda, kus meil on mitu jaotusvõrguettevõtet, kes samas piirkonnas elektrit kodudesse veavad: maantee ääres jookseks ühe rea elektrimastide asemel mitu ja linnas tuleks iga lisanduva liini jaoks tänav uuesti üles kaevata, metsaalune oleks täis suuremaid ja väiksemaid alajaamu – kõik täitmas sama funktsiooni, aga kuulumas erinevale omanikule.

Mängus on suured rahad. Elektrilevil on Eestis 24 000 alajaama ja 60 000 kilomeetrit elektriliine, mille väärtus ulatub ühe miljardi euroni. Selliste mahtude juures konkurentsi tekitamine oleks selge raiskamine. Loomulikku monopoli kohtab ka mujal. Näiteks mandri ja saarte vaheline laevaliiklus on samuti ühe teenusepakkuja hallata.

Elektriturul sobib seega parima lahendusena keskne võrk, mille kaudu saavad konkureerides teenust pakkuda erinevad elektrimüüjad. Sideturul täna meil sellist konkurentsi ei ole, ehkki oma olemuselt on sidevõrk elektrivõrguga väga sarnane.

Kuidas toimub raiskamine Eesit internetivõrgus?

Ka internetivõrgus on mastid ja liinid, mis üle Eesti ulatuvad. Sarnased on ka tööd, mida tehakse võrgu ehitamisel ja hooldamisel. Kusjuures, neid teevad paljudel juhtudel isegi samad ettevõtted, kes elektrivõrguski. Erineb ainult see, mis mööda liine jookseb - elektronide asemel bitid ja baidid.

Kui tänane internetivõrk on rajatud üldjuhul elektrivõrgust eraldi ning tihtipeale näemegi linnas olukordi, kus mööda tänava ääri liigub mitu mastirida – üks elektri jaoks, teine tele- ja internetivõrgu oma. Teinekord lisanduvad ka tänavavalgustuspostid või mitu erinevat teenusepakkujat. Igaüks veab oma kaabli, mõnikord isegi terve mastirea.

Lisaks keskkonna risustamisele on see ka arutu ressursside raiskamine, mis toimub vaba konkurentsi tingimustes. Lõppkliendi jaoks ei tähenda selline konkurents alati soodsaimat hinna ja kvaliteedi suhet, kuna teenusepakkujad peavad kuidagi mahuka ressursikasutuse juures ka kasumi tagama.

Lootes, et sideturu toimimiseks vajalik võrk ehitatakse välja üksnes ettevõtete ärilist kasu silmas pidades oleme tunnistajaks olukorrale, kus suures osas Eestis ei ole kvaliteetset internetiühendust.

Just nagu poleks ka elektrit 60%-l hajaasustusega piirkonnas elavatel eestimaalastel, kus elektriliinide investeeringutasuvus ilma tiheasustuspiirkondade toeta oleks üle 100 aasta. Enne jõuab võrgu eluiga kaks korda lõppeda, kui see ennast tagasi suudaks teenida.

Neutraalne sidevõrk toob uusi tegijaid

Internetivõrk oli enne 2018. aastat Eestis täielikult sideoperaatorite pärusmaa. Elektrilevi sisenes sellesse tegevusvaldkonda suvel, kui alustasime Tallinnas, Veskimetsas esimest pilootprojekti elektrivõrgu ja kiire interneti võrgu koos rajamiseks.

Lisaks sellele, et saame interneti võrku rajada soodsamalt, kuna ühildame tööd elektrivõrguga ja rajame sideliini olemasolevatele elektrimastidele, vastandub Elektrilevi lahendus ka olemuslikult tänasele Eesti internetivõrgu toimimise põhimõttele.

Me rajasime võrgu operaatorineutraalsena.

Vastupidiselt tänasele Eesti internetivõrgu turule, kus igal teenusepakkujal peab olema oma liin, saavad operaatorineutraalses võrgus teenust pakkuda kõik operaatorid, kes seda soovivad – just nii, nagu täna toimib elektriturg.

Sidevõrgus saaksid sel moel võimaluse ka need telekomettevõtted, kellel endal puuduvad ressursid võrgu ehitamiseks, kuid kellel on siiski soov klientidele kvaliteetset sisuteenust pakkuda. Operaatorineutraalse võrgu ehitamine loob ka soodsa keskkonna uute teenusepakkujate tekkeks ning seeläbi kogu sideturu elavdamiseks.

Aktiivse ja võrdsetel alustel toimiva konkurentsi tingimustes võidab kõige rohkem lõpptarbija. Kõik võimalused on loodud, et inimesed kodus saaksid parima kvaliteedi ja hinna suhte. Lisaks oleks võimalik valida mitme teenusepakkuja vahel ning ühelt teisele liikumine on sama lihtne ja kiire nagu mobiilsideoperaatori vahetamine.

Näeme, et piirkondades, kus Elektrilevi on „kopa maha“ pannud, tehakse teiste sideoperaatorite poolt klientidele erakordseid pakkumisi. Konkurentsi lisandumise kasusid on eredalt näha.

Me ei leiuta jalgratast

Säästlik ja efektiivne toimetamine muutub iga päev üha olulisemaks, eriti energeetika valdkonnas. Võrguettevõtted üle Euroopa liiguvad sarnaselt Elektrilevile oma tegevusvaldkonna laiendamise suunas. Üha olulisemaks saab küsimus – millist lisaväärtust pakub meile elektrivõrk? Kuidas saavutada suuremat sünergiat?

Euroopast leiab täna mitmeid näiteid, kuidas võrguettevõtted suudavad tänu elektrivõrgule ja selle haldamise kogemusele pakkuda lisaväärtust ka teistes valdkondades. Näiteks Luksemburgi võrguettevõte Creos on alates 2015. aastast arendanud elektriautode laadimisvõrgustikku. Itaalia võrguettevõte Enel ja Taani ettevõte Energi Nord on kanda kinnitanud sidevõrgu valdkonnas.

Hästi toimivad näiteid on veelgi. Me ei soovi jalgratast leiutada. Elektrilevi näeb, et suudame Eesti suurima võrguettevõttena pakkuda suuremat väärtust kui ainult kvaliteetse elektrivarustuse tagamine.

Oleme juba mõned aastad hallanud tänavavalgustusvõrku Tallinnas ning Tartus ja saame senise kogemuse pealt kinnitada, et kahe võrgu koos opereerimine säästab kõigi jaoks kulusid. Näeme, et elektri laialdasem kasutamine on ka transpordisektori tulevik ning hakkab oluliselt mõjutama ka elektrivõrku. Meie panus selle valdkonna arendamisel oleks loogiline.

Kiire interneti võrk on juba täna ühiskonnas hädavajalik teenus, et luua kõikjal üle Eesti võrdsed võimalused arenguks ja konkurentsiks. Kaasaegsel tasemel väljaarendatud elektritranspordi laadimisvõrgustikul on samuti maailmatrende arvestades üha kasvav potentsiaal. Leian, et taoliste suurte ja ühiskondlikult olulist rolli mängivate võrkude koos haldamise ja arendamisega saame Eesti ühiskonda kiiremini edasi viia. Kasutades ressursse nutikalt on Elektrilevil võimalus suurte tarisute koos arendamisega pakkuda ühiskonnale erakordset väärtust ja kasvatada ka Eesti konkurentsivõimet.