Uudised

Elektrivõrgu pärlid Nõmmel ja Harkus said märgistatud infotahvliga

09.12.2020

Elektrilevi toimekas meeskond, kes seisis raamatu „Eesti elektrivõrkude ajalugu“ kokkupaneku ja väljaandmise taga suunab ajalooprojekti kindlakäeliselt edasi, tuues järk-järgult esile elektrivõrgu pärle, märgilisi alajaamasid.

Foto autor: Erik Riikoja / Elektrilevi

Esile tõstmist väärivad alajaamad on üksikud meie päevini säilinud killud Eesti elektrifitseerimise ja tehnika ajaloost ning nende kildude väärtustamise ja tutvustamise laiem eesmärk on 2023. aastal tähistada 100 aasta möödumist ülemaa elektrivõrkude loomise algusest Eestis.

Alajaamade ja hoonete üleeestilise kaardistamisega fikseeriti umbes 30 ajaloolist võrguobjekti perioodist 1913 – 1955. Nende hulka kuuluvad ka Tallinnas Nõmmel asuv Kaja alajaam ning Harku vallas Harku küla alajaam, mis said värskelt märgistatud elektrivarustuse ajalugu tutvustava infotahvliga. Mõlemad alajaamad püsivad senini töös ning tagavad igapäevaselt inimestele elektrivarustuse.

Kaja alajaam (1939)

Nõmme kiire arengu ja elamuehituse laienemisega 1930. aastate esimesel poolel tekkis uusasukatel vajadus elektrienergia kasutamiseks Vabaduse puiestee piirkonnas. Seni põhines Nõmme elektrivarustus Ellamaa elektrijaamast Tallinn – Haapsalu laiarööpmelise raudteega paralleelselt kulgevalt 35 kV elektriliinilt toidetud Nõmme, Kivimäe ja Rahumäe alajaamadel. 1935. aastal alustati Rahumäe 35/3/0,4 kV alajaamast 3 kV kõrgepinge maakaabli paigaldamist Vabaduse puiestee suunal. Sama aasta novembriks valmis avatava Rahumäe algkooli juures esimene Valdeku alajaam ning vähem kui aasta pärast, 1936. aasta oktoobris4 km pikkuse kaabelliini lõpus Jannseni alajaam. Liitujate arvu ja tarbimise jätkuva kasvu tõttu ühendati 1939. aasta detsembris kaabelliinile lisaks uus Kaja 3/0,4 kV alajaam, mis on Nõmmel enne sõda ehitatud alajaamadest ainukesena säilinud.

Harku küla alajaam (1944)

Teises maailmasõjas Saksa okupatsiooni perioodil suurenes maapiirkondades vedelkütuste terava puuduse tõttu huvi elektrienergia kasutamise vastu. Toiduained olid hinnas ja nende eest oli võimalik hankida elektrivõrgu ehitamiseks vajalikke materjale. Talunikud lõid üle Eesti mitmeid elektriühistuid. Suurenes nii alajaamade arv kui madalpingevõrgu pikkus. Nii pikendati 1943. aastal Ellamaa elektrijaama elektrivõrgu ja elektriühistute koostöös Pääsküla raudteejaama läheduses paiknenud 35/3 kV alajaamast väljunud kõrgepinge õhuliini Harkust edasi Sõrveni ning ehitati 4 uut alajaama. Neist esimesed (pingetel 3/0,4 kV) – kioskalajaam Rannamõisas (Tabasalus) ja mastalajaam Vatslas, lülitati töösse detsembris 1943 ning ülejäänud (pingetel 3/0,23 kV) Harku küla kioskalajaam ja Sõrve mastalajaam 1944. aasta veebruaris. Harku küla alajaamahoone on mainitutest ainukesena tänapäevani alles.

Elektrilevi tegevust Eesti tehnikaajaloo uurimises, objektide säilitamises ja väärtustamises ning eksponeerimises on väga oluliseks pidanud ka Muinsuskaitseamet, tunnustades võrguettevõtte tegevust 2018. aastal auhinnaga „Aasta tegu“. Eelneval paaril aastal on analoogselt väärtustatud ajaloolisi alajaamasid Paides ja Tallinnas Kadrioru pargis. Viimane neist pälvis tähelepanu pargi 300. juubeliaastal. Ka järgmiseks aastaks on esile tõstmist väärivad objektid välja valitud ning sedapuhku tuleb pilgud pöörata Tartu suunas.

Foto autor: Erik Riikoja / Elektrilevi

Foto autor: Erik Riikoja / Elektrilevi