Uudised

Elektrilevi uuendas strateegilise tähtsusega Tallinna alajaama

15.03.2021

Tallinna kesklinnas, kunagise teenindusmaja ja praeguse Tallinki hotelli sisehoovis läbis põhjaliku uuenduskuuri Ranna alajaam, mis tagab elektrivarustuse enam kui 6600 kliendile, kellest paljud on Eesti mõistes suured ja kaalukad. Alajaama klientide hulka kuuluvad näiteks Tallinna Sadam, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Ülikooli peahoone, Lauluväljak, Rotermanni kvartal, mitmed kaubanduskeskused, Eesti esinduslikumad hotellid jne.

„Võib öelda, et rajasime kolme aastaga päris uue alajaama,“ märkis Elektrilevi varahaldusjuht Rasmus Armas. „Meie eesmärk on pakkuda klientidele järjest kvaliteetsemat võrguteenust, mistõttu nägime strateegilise tähtsusega alajaama töökindluse tõstmiseks investeerimisvajadust. Muutus on märkimisväärne. Kaasaegsed seadmed on võrreldes aastakümnete tagustega oluliselt kompaktsemad ja võimekamad ning kaugjuhitavad, mis tagab klientide vaates igakülgse varustuskindluse tõusu,“ lisas Armas.

Moskva olümpiamängude purjeregati läbiviimiseks kerkisid 1979. aastal Tallinna kesklinna mitmed suurobjektid. Nende elektrivajaduse katmiseks ehitati kesklinna Ranna alajaam, mille rekonstrueerimistöödega alustati 2018. aastal.

Alajaama paigaldati kaks uut trafot, kumbki võimsusega 40 MVA (megavolt amprit) ja kaaluga 64 tonni. Elektrilevi võrgus on vaid mõned üksikud suuremad trafod. See tagab alajaamas võimsuse, mis kataks ära terve Saaremaa vajaduse, rääkimata väikelinnadest, ja võimaldab alajaama praeguse mõjupiirkonna erandjuhtudel ära toita ka ühe trafoga, kui teise trafoga peaks midagi juhtuma. Kaablite jooksutamiseks ehitati alajaama maa-alune korrus ehk kaablikelder. Rusika jämedusi kaableid hargneb maa-aluste torustike kaudu erinevates suundades laiali pea 60.

„Väga suureks väljakutseks osutus ehitustegevuse mahutamine alajaama territooriumile,“ meenutas projektijuht Karl Selgmäe pika protsessi pingelisemaid päevi. „Kohati tundus rasketehnikaga ligipääs objektile võimatu, aga leidlikult kombineerides lahendused ikkagi leiti. Kogu üldehituse tegi eriliselt keeruliseks asjaolu, et samaaegselt uuendustöödega tuli tagada alajaama laitmatu töö. Uus alajaam kerkis olemasoleva hoone sisse, samal ajal vana alajaam, samas hoones, funktsioneeris edasi ja tagas klientidele tõrgeteta elektrivarustuse. Eks aeg-ajalt närvikõdi oli, aga ehitustegevuse tulemusel klientidel vool kordagi ära ei läinud,“ nentis Selgmäe.

Alajaama uuendustööde mahuks kujunes 4 miljonit eurot, töid teostas Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal.

Joonis 1: Ranna alajaama toitel olev piirkond ja mõned märgilised kliendid

Tallinna elektrivõrku silmas pidades, mille kogumastaap on 3900 kilomeetrit kaableid ning pisut üle 1900 alajaama, on renoveeritud Ranna alajaam üks suurema tarbimisega alajaamasid. Selle mõjupiirkond ulatub vanalinna Toompea müüride alt kuni Lauluväljakuni ning Tallinna sadamast kuni bussijaama piirkonnani.

Joonis 2: Elektrivõrgu rikete arv Tallinnas on langustrendis

Viimase kuue aastaga on Elektrilevi pealinna elektrivõrgu taristusse sihipäraselt investeerinud enam kui 25 miljonit eurot. Aastate lõikes on vähenenud ka rikete arv, olles kahel viimasel aastal esmakordselt jõudnud alla 400 piiri.

Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, hallates ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Kliente on võrguettevõttel enam kui 508 000.