Elektrilevi viis 11. korda läbi konkursi „Aasta ehitusobjektid“ ja valis kahes kategoorias välja 2020. aasta parimatest parimad. Võidutiitli pälvisid Jäneda 110/10 kV alajaam ja Pärnu lennujaama liitumise väljaehitamine. Palju õnne laureaatidele!

Aasta ehitusobjekti konkursi eesmärgiks on tõsta esile ja avaldada tunnustust projektijuhtidele ning partnerettevõtetele kvaliteetse töö eest võrgu rajamisel. Tahame näidata, et me märkame ja hoolime, mitte ei osuta ainult puudustele ja vigadele. Suurepäraselt tehtud töö peab saama ka väärilise tähelepanu.

Parimad ehitusobjektid kahes erinevas kategoorias:

Piirkonna- ja jaotusalajaamade kategoorias osutus parimaks uue Jäneda alajaama rajamine, mille ehitas partnerettevõttena Merko Infra AS ja projektijuht Ivar Kukk ning Elektrilevi poolseks projektijuhiks oli Toomas Rajamäe. Uue Jäneda alajaama rajamine on osa piirkonnas toimuvast laiemast võrgu optimeerimisest, mille tulemusena suudab Elektrilevi senisest väiksema võrgumahuga tõsta piirkonnas varustuskindlust. Jäneda alajaama rajamise tulemusena saab tööst välja viia ja demonteerida üle 22 km pikkuse Kehra-Aegviidu-Lehtse-Tapa vahelise 35 kV õhuliini ning likvideerida Lehtse ja Aegviidu piirkonnaalajaamad.

Keskpinge/madalpinge objektina valiti parimaks Pärnu lennujaama liitumise ehitus, mille partneriks oli Ehitusteenus OÜ ja projektijuhiks Andreas Muru ning Elektrilevi poolseks projektijuhiks Karl-Martin Müür. Ehitustööde tulemusena sai tagatud Pärnu lennujaamale tuleviku arengute jaoks vajalik võimsus ning ühes liitumisega ka lahendatud Elektrilevi kaasneva investeeringuga piirkonnas keskpinge võrgu reserveerimine.

Võiduobjektide puhul rõhutati sõnapaari „hea koostöö“, mille tulemusel sündisid kvaliteetsed ja tähtajalised objektid.

Kes olid žüriis ja mida hinnati võiduobjektide juures?

Seekordsel konkursil osales piirkonnaalajaamade kategoorias 5 objekti ja keskpinge/madalpinge kategoorias 6 objekti. Žürii liikmed hindasid objekte arvestades ehituse kvaliteeti, Elektrilevis heaks kiidetud materjalide kasutamist, tähtaegset tööde sooritamist ja hea ehitustava nõuete järgimist.

Konkursi läbiviimiseks moodustati kaks žüriid, millede esimeheks oli Elektrilevi varahalduse valdkonna juht Rasmus Armas. Piirkonnaalajaamade objekte hindas žürii koosseisus: Rasmus Armas, Meelis Melder, Leonard Zvorovski, Alexander Mazikas, Vladimir Gabitov, Karel Pomerants, Ivar Landberg, Jako Kotkas ning keskpinge/madalpinge ehitusobjekte hinnanud žüriisse kuulusid: Rasmus Armas, Meelis Melder, Andrus Niidumaa, Alvin Tarkmees, Alexander Mazikas, Jako Kotkas.

Sõna on võitjatel

Toomas Rajamäe – Üks, mida tuleb alati silmas pidada, on see, millistes tingimustes ehitustöid tehakse. Kui ehitada uus objekt vana asemele, tekib alati küsimus, kuidas ühe asendamist teisega kõige paremini kooskõlastada. Nii ehituslikult kui elektrivõrgu vaates. Jäneda oli selles mõttes väga hea töö, et sai ehitada lageda põllu peale, kus ümberringi oli vaba ruumi. Ei pidanud arvestama mingite kitsendustega. See oli kahtlemata meeldiv. Peab ütlema, et ka Merko poolse projektijuhi Ivar Kukega oli väga meeldiv koostöö.

Karl-Martin Müür – Huvitavaid nüansse jagus. Projekteerimise käigus selgus, et ala kuhu me rajasime kaablitrasse piirnes kanakulli elupaigaga. Oli tükk tegemist, et keskkonnaametist töödeks kooskõlastust saada, ent teatud mööndustega läks õnneks. Kaabelliin rajamiseks luba anti. Meil oli paarikuune ajaaken, millal töid teostada ja õnnestus kõik kenasti klappima saada. Kindlasti suured tänud meie partnerile, Ehitusteenus OÜ-le, kes plaanitu ellu viis. Seal, kus kanakull elutseb, on puhtal kujul soine ala ja meil oli vaja kinnise läbindamisega kaablid maasse puurida. Lõpptulemuse saab igal juhul kokku võtta sõnadega: „Hästi tehtud!“