Uudised

Mis on elektrivõrgu vaenlased talvel ja kuidas nende vastu võidelda?

19.02.2018

Mis on elektrivõrgu vaenlased talvel ja kuidas nende vastu võidelda?

Elektriliinidel on mitmeid väliseid vaenlasi, mis rikkeid ja elektrikatkestusi põhjustavad. Võrguettevõte Elektrilevi peab kõikide nende vaenlastega arvestama, nende mõju läbimõeldud investeeringute abil vähendama ja ennetama. Kui aga ennetamine ei aita, siis nende mõju võimalikult kiiresti kõrvaldama.

Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Jüri Klaassen toob välja kolm kõige levinumat elektrivõrgu vaenlast talvisel perioodil. Klaassen kirjeldab, mida teeb Elektrilevi vaenlasega võitlemiseks ja jagab soovitusi ka elektritarbijatele.

1) Tuisk või tugev tuul

Võrgu vaenlane number üks on vaieldamatult tugev tuul ja tuisk, mis võib elektriliinidele tõsiseid kahjusid põhjustada, kui tuule kiirus tõuseb üle 25 m/s. Liinide katkemise või lühiste põhjuseks on enamasti tuule jõul liinidele murduvad oksad ja puud.

Jäite ja lume eemaldamine liinidelt

Töökindluse tagamiseks puhastab Elektrilevi igal aastal võsast, liinidele liiga lähedale ulatuvatest puudest ja okstest tuhandeid kilomeetreid liinikoridore. Vahel on meie käest küsitud, et miks me katkestuste täielikuks vältimiseks ei tee liinikoridore nii laiaks, et ükski puu maha langemise korral liinini ei ulatuks? Selleks tuleks elektriliini koridore laiendada mõlemalt poolt keskmiselt 25 meetri kaugusele ja piltlikult tähendaks see kokku umbes Hiiumaa suuruselt maa-alalt metsa maha raiumist. Ühtlasi oleks see kallis ja aeganõudev protsess, mis poleks püsiv.

Õnneks on püsiva tulemuse saavutamiseks alternatiiv. Elektrilevi on tänaseks 62% kogu oma võrgust viinud üle ilmastikukindlaks. See tähendab maakaabli või tänapäevase õhukaabli paigaldamist, mis peab sageli vastu ka puude kukkumisele.

Tugev tuul võib võrgus tekitada pingehäireid. See tähendab, et kohati võib esineda normaalsest kõrgemat või madalamat pinget. Kui ilmateade ütleb, et on oodata tugevat tormituult, tasub igaks juhuks tundlikumad elektriseadmed vooluvõrgust eemaldada. Pingekõikumised mõjutavad ennekõike seadmeid, milles on elektrimootor. Koduses majapidamises on näiteks kõige sagedamini esinev elektrimootoriga seade külmkapp.

2) Ladestuv lumi

Talvel põhjustab rikkeid ka tugev lumesadu, eriti juhul, kui see sajab alla 0 kraadi juures. Sellisel puhul tekib nähtus, kus lumi hakkab puude okstele ladestuma ning selle tulemusel võivad puud ja oksad liinidele vajuda. Märg lumi võib ka elektrimastide isolaatorite vahele ladestuda ja selle tulemusel võib isolaatoril tekkida lühis.

Raskuse all vajunud liinid

Ladestuva lume mõjude ennetamiseks on samad meetodid kui tuisu puhul – regulaarne liinikoridoride hooldus ja ilmastikukindla võrgu rajamine. Kuid paks lumi lisab uusi väljakutseid. Näiteks on paksus lumes metsas ja põldude peal asuvatele liinidele ligipääs raskendatud ning võib rohkem aega võtta.

Kui märkate olukorda, kus raske lume all on puud liinidele vajunud, peab kindlasti sellest eemale hoidma, kuna liinid võivad olla maha langenud ning see tähendab, et terve liinialune piirkond võib olla eluohtliku pinge all. Esimesel võimalusel tuleks olukorrast teada anda Elektrilevi rikketelefonil 1343.

3) Jäide

Jäide, mis tekib elektriliinidele jäise vihma puhul, kui temperatuur kõigub nulli ümber, on salakaval elektrivõrgu vaenlane, mille mõju ei pruugi koha avalduda. Esmalt muudab jäide puudele ja liinidele kogunenud lume märjaks ja raskeks. Miinuskraadid külmutavad seejärel märja lume puu või liinijuhtme külge kinni ning jää hakkab puud või liini aeglaselt maapinna poole vedama. Raskuse all võivad puruneda nii liinipostid kui ka elektriliinid.

Jäite ja lume tõttu raskuse all vajunud liin

Jäite mõjude ennetamiseks on vajalik pidev võrgu järelevalve, kuid paraku iga potentsiaalset kujunevat ohtu ei märka. Jäite kõrvaldamine liinidelt on aga ääretult keeruline protsess.

Kui inimene märkab kuskil liini, mis on tugeva lumega alla vajunud, siis palume sellest kindlasti meile teada anda Elektrilevi rikketelefonil 1343. Ja kindlasti tuleks liinidest eemale hoida.

Peeter Liik
kommunikatsioonispetsialist
Tel: 55548206
[email protected]