Uudised
Uuring: Lapsevanemad ei oska väliste elektriohtudega arvestada
Elektrilevi tellitud uuringust selgus, et alla 16-aastaste laste vanemad ei ole teadlikud elektrivõrguga seotud ohtudest. Lapsevanematest 38 protsenti hindab ohutut kaugust maha kukkunud ja pinge alla jäänud elektriliinist valesti ning 59 protsenti ei tea, kuidas sellises olukorras liinist ohutult eemalduda.
„Elektriga seotud ohtude alahindamist kinnitavad uuringu tulemused ja maikuu tõsiste tagajärgedega õnnetused,“ ütles Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. „Näiteks Raplamaal ronis noormees alajaama katusele ja Jõgevamaal läks naisterahvas pärast äikest ise alajaama elektrit tagasi lülitama. Mõlemad on ilmselt õnnesärgis sündinud, sest sellise mõtlematu käitumise tagajärg on enamasti traagilisem.“
Samuti selgus uuringust, et vaid üksikud lapsevanemad oskavad juhtida laste tähelepanu välise elektrivõrguga seotud ohtudele, kuigi kõige rohkem õnnetusi juhtub statistika järgi just suvise koolivaheaja perioodil. Tiisvendi sõnul on tänavuse tiheda äikese tõttu eriti oluline, et lapsevanemad räägiksid lastele mahalangenud elektrijuhtmete ohtlikkusest ning õpetaksid kollase elektriohu märgi tähendust ja seda, mis juhtub kui märgil oleva hoiatusega ei arvestata.
Lisaks lapsevanematele on ka laste teadlikkus elektriohtudest vähene – seda kinnitab Tehnilise Järelvalve Ameti statistika. Tänavu esimese viie kuuga juhtunud 20 elektriõnnetusest on üheksal juhul kannatada saanud laps või kuni 19-aastane nooruk.
Mai keskpaigast jaanipäevani kestva elektriohutuskampaania käigus tuletas Elektrilevi lastevanematele meelde, et kõik elektriõnnetused on õige käitumise korral välditavad. Ohutusvõtete meeldetuletamiseks võib koos lapsega läbi teha elektriohutuse testi või saada soovitusi, kuidas rääkida lastega elektriohtudest veebilehe elektrilevi.ee/ohutus abil.
TNS Emori poolt läbi viidud uuringu eesmärgiks oli selgitada välja lapsevanemate suhtumine elektriga seotud ohtudesse ning milliseid ohutusnõuandeid lastele edastatakse. Uuring viidi läbi esindusliku valimiga Omnibuss-uuringu raames, kus elektriohutuse küsimustele vastas 557 inimest, kellest 136 olid lapsevanemad.
„Elektriga seotud ohtude alahindamist kinnitavad uuringu tulemused ja maikuu tõsiste tagajärgedega õnnetused,“ ütles Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. „Näiteks Raplamaal ronis noormees alajaama katusele ja Jõgevamaal läks naisterahvas pärast äikest ise alajaama elektrit tagasi lülitama. Mõlemad on ilmselt õnnesärgis sündinud, sest sellise mõtlematu käitumise tagajärg on enamasti traagilisem.“
Samuti selgus uuringust, et vaid üksikud lapsevanemad oskavad juhtida laste tähelepanu välise elektrivõrguga seotud ohtudele, kuigi kõige rohkem õnnetusi juhtub statistika järgi just suvise koolivaheaja perioodil. Tiisvendi sõnul on tänavuse tiheda äikese tõttu eriti oluline, et lapsevanemad räägiksid lastele mahalangenud elektrijuhtmete ohtlikkusest ning õpetaksid kollase elektriohu märgi tähendust ja seda, mis juhtub kui märgil oleva hoiatusega ei arvestata.
Lisaks lapsevanematele on ka laste teadlikkus elektriohtudest vähene – seda kinnitab Tehnilise Järelvalve Ameti statistika. Tänavu esimese viie kuuga juhtunud 20 elektriõnnetusest on üheksal juhul kannatada saanud laps või kuni 19-aastane nooruk.
Mai keskpaigast jaanipäevani kestva elektriohutuskampaania käigus tuletas Elektrilevi lastevanematele meelde, et kõik elektriõnnetused on õige käitumise korral välditavad. Ohutusvõtete meeldetuletamiseks võib koos lapsega läbi teha elektriohutuse testi või saada soovitusi, kuidas rääkida lastega elektriohtudest veebilehe elektrilevi.ee/ohutus abil.
TNS Emori poolt läbi viidud uuringu eesmärgiks oli selgitada välja lapsevanemate suhtumine elektriga seotud ohtudesse ning milliseid ohutusnõuandeid lastele edastatakse. Uuring viidi läbi esindusliku valimiga Omnibuss-uuringu raames, kus elektriohutuse küsimustele vastas 557 inimest, kellest 136 olid lapsevanemad.
