Võrguteenuse kasutajates on tekkinud põhjendatud küsimusi, kuidas kujuneb võrgutasu lõpphind kliendi jaoks, kuidas elektrihind mõjutab võrguteenuse maksumust, miks võrguettevõtja tõstab võrgutasu põhjendades seda kalli elektrihinnaga ning miks võrgutasu muutusi on sellel aastal nii palju?

Võib tunduda keeruline mõista, kuid elektri transportimiseks kasutatakse samuti elektrit. Elektrienergia kulu on võrguettevõtja igapäevases tegevuses märkimisväärse osatähtsusega. Kehtib printsiip, et see elektrienergia, mis siseneb elektrivõrku elektritootjatelt või teistest võrkudest (nt Eleringi ülekandevõrk) ning mida ei mõõdeta klientide tarbimiskohtades (kodud/ärid) olevate arvestitega tarbimisena, on elektrienergia, mida kasutab võrguettevõtja. Elektri ülekandmisel võrgus tekib füüsikaline kadu – elektrienergia kaod tekivad alajaamades asuvates trafodes energia muundamisel pingete vahel ning liinides. Lisaks kasutab võrguettevõtja elektrit elektrivõrgu toimimise tagamiseks. Elektrilevi võrgus on kadu alla 4%, mis on efektiivsuse mõttes väga hea tase.

Kuidas Elektrilevi sõltub elektrihinnast?

Elektrilevi on üks suuremaid elektri kasutajaid Eestis. Aastane elektri vajadus on ligi 290 GWh, mis on enam, kui Saaremaal ja Hiiumaal asuvate kodu- kui äriklientide elektrienergia tarbimine kokku. Selleks, et oleks võimalik saada elektrituru parimat elektrihinda ja seda ka oma klientidele pakkuda, oleme alates elektrituru avanemisest elektribörsi liige ja teeme võrguteenuse osutamiseks vajalikud elektriostud otse elektribörsilt.

2020. aastal, kus seoses pandeemiaga olid elektriturul tavapäratult madalad elektrihinnad, oli Elektrilevi elektri ostu maksumus 9,9 miljonit eurot, moodustades 5% võrguteenuse osutamise kuludest. 2021. aastal, eriti aasta teises pooles, kasvasid elektrihinnad märgatavalt ning elektri ostukulu kasvas 28 mln eurole. Kuigi elektrihind oli 2021. aasta keskmisena tõusnud ligi 90 €/MWh-le ja aasta viimastel kuudel kasvanud üle 200 €/MWh, siis võrgutasudes kajastus elektrikuluna jätkuvalt hind 42 €/MWh ja seda kuni selle aasta märtsini.

Kuidas elektrihinna muutus võrgutasus kajastub?

Riiklikult kehtestatud võrgutasude arvutamise metoodika kohaselt arvestatakse võrgutasudesse varasemate perioodide elektrihinnad ja seda eelneva 12 kuu keskmisest elektrihinnast lähtuvalt. Lisaks tuleneb regulatsioonist, et uued muutunud võrgutasud hakkavad kehtima kolm kuud pärast nende kooskõlastamist Konkurentsiametis ning nende avaldamist. Arvestades ka võrgutasude muutmise menetlemiseks kuluvat aega, on tasu muudatuse jõustumiseks kuluv minimaalne aeg neli kuud.

Alates 1.märtsist 2022 oli võrgutasudesse arvestatud elektrihinnaks 68 €/MWh ja alates juunist kuni septembrikuu lõpuni kajastub võrgutasus elekter hinnaga 101 €/MWh. Tegelikud elektrihinnad on aga ulatunud kordades kõrgemale tasemele, olles augustis üle 350 €/MWh. Isegi alates oktoobrist ja ka detsembrist jõustuvatesse võrgutasude muudatustesse on sisse arvestatud turuhinnast enam kui kahe korra madalam elektrihind, milleks on 145 €/MWh. Oleme pidanud tulenevalt kõrgest elektrihinnast keskmiselt ligi 2 mln € ulatuses igakuiselt leidma rahalist ressurssi, mis ei ole kaetud võrgutasudega. Hinnavahet on Elektrilevi katnud omavahendite arvelt. Prognooside kohaselt ulatub elektrikulu 2022. aastal üle 70 mln €, mis tähendab 7 korda suuremat kulu, kui oli 2020. aastal ja praeguste prognooside kohaselt kasvab märkimisväärselt kevadeks veelgi. Elektrikulude osakaal on võrgutasus varasemalt 5-6%-lt kasvanud detsembrist jõustuvates tasudes 16%-le (joonisel esitatud jaotuses Kadu), kuid tegelik elektrikulu osakaal ulatub ligi 25%-ni kogu võrguteenuse osutamise kuludest.

Säilitamaks võrgu töökindlust oleme sunnitud tegema meid kõiki mõjutavaid võrgutasu muutmise otsuseid. Selleks, et võrgutasust katta kiirelt suurenev elektrikulu on võrguteenuse hinnamuutusi olnud sagedalt ning arvestades lähiaja kõrgeid elektrihinna prognoose ning regulatsiooni võimalusi võib võrgutasude hinnamuudatusi tulla sellel sügis-talvisel perioodil veelgi. Mitmekuulise viitega jõuavad kõrged elektrihinnad ja suurenenud elektrikulu võrgutasusse. Elektrilevi taotles septembris võrgutasude muutmist ja Konkurentsiamet pidas võrgutasus, arvestades viimaste kuude elektrihindu ja nende prognoose eelolevateks kuudeks, põhjendatuks lähtuda ligi 262 €/MWh elektrihinnast. See tähendab võrgutasude ligi 13%-list muutust alates 1. jaanuarist 2023.

Kuid erinevad prognoosid ja ajalugu näitavad, et see olukord ei kesta igavesti. Peame selle raske perioodi koos üle elama ning siin aitab kindlasti kaasa teadlikum ja säästlikum elektritarbimine.

---

Mis vahe on võrgulepingul ja elektrilepingul?

Mitmed inimesed on Elektrilevi poole pöördunud sooviga saada infot või muuta oma elektrilepingut. Tuletame meelde, et võrguteenuse leping ja elektrileping on kaks erinevat lepingu vormi. Võrgulepingut on vaja selleks, et saaksime igapäevaselt elektrit tarbida. Siin ongi oluline roll Elektrilevil, kes varustab tarbimiskohti elektriga ja vastutab rikete lahendamise eest.

---

Kes on Teie elektrimüüja?

Oma elektrimüüja andmed leiate elektriarvelt.

Elektrilevi võrgulepingu klient näeb enda elektrimüüja infot iseteenindusest, võrgulepingu lehelt www.elektrilevi.ee/eteenindus/vorgulepingud klikates oma tarbimiskoha aadressil ning seejärel lingil „Tarbimiskoha elektrimüüja“.