Tartus avati pidulikus õhkkonnas värskelt renoveeritud Eesti elektrivõrgu ajalooliste pärlite hulka kuuluvad Õnne ja Tamme alajaam. Mõlemad on ehitatud enne II Maailmasõda ning etendanud olulist rolli Tartu linna elektrifitseerimisel. Kultuuriväärtuslike objektide säilitamise ja esile toomise eest seisab hea Elektrilevi ja Enefit Connecti ühine meeskond.

Esile tõstmist väärivad alajaamad on üksikud meie päevini säilinud killud Eesti elektrifitseerimise ja tehnika ajaloost ning nende kildude väärtustamise ja tutvustamise laiem eesmärk on 2023. aastal tähistada 100 aasta möödumist ülemaa elektrivõrkude loomise algusest Eestis.

Alajaamade ja hoonete üle-eestilise kaardistamisega fikseeriti umbes 30 ajaloolist võrguobjekti perioodist 1913 – 1955. Nende hulka kuuluvad ka Tartus asuvad Õnne ja Tamme alajaam, mis said värskelt märgistatud olulisi daatumeid fikseeriva infotahvliga. Mõlemad alajaamad püsivad senini töös ning tagavad igapäevaselt inimestele elektrivarustust.

Õnne alajaam (1923)

Õnne 15/04 kV alajaam on esimene alajaam Tartu linnas, mis valmis 1923. aasta lõpul ning pingestati koos Ulila elektrijaamast toidetava 15 kV kõrgepingeliiniga 26. jaanuaril 1924. Elekter oli Karlova piirkonnas olemas juba aastast 1910 kui käivitati kohalik elektrijaam ja lülitati põlema esimesed tänavavalgustuslambid. Kuna elektri hind oli kohalikele elanikele üsna taskukohane, kasvas tarbijate arv piirkonnas jõudsalt. Elektrivarustuse ja katkestustega tekkisid tõsised probleemid kui märtsis 1918 põles puithoones elektrijaam maani maha.

Õnne alajaam, Silver Gutmann / Elektrilevi.

Probleeme ei suutnud leevendada ka lepingud Tartu linnaga, kellel endalgi nappis elektrivõimsust. Alles Ülenurme ja Ulila Elektri- ja Turbatööstuse Osaühisuse vastvalminud Ulila elektrijaamast elektri saabumine Karlovasse 1924. aasta algul lahendas tekkinud olukorra. Koos „uue elektriga“ tuli kiiresti üle minna ka alalisvoolult vahelduvvoolule, mis nõudis teatud tehniliste muudatuste tegemist. Tartu linn jõudis vahelduvvoolu kasutamiseni kolm aastat hiljem, kui 1926. aastal osteti vahepeal pankrotistunud Ulila elektrijaam linnale ning asuti alalisvoolu elektrivõrku samm-sammult üle viima. Siis ehitati ka kaks järgmist alajaama Kastani ja Kroonuaia tänavatele. Neist esimese alajaama hoone on säilinud tänapäevani.

Tamme alajaam (1937)

Tamme 15/04 kV alajaama hoone Elva tänaval valmis 1937/38. Tammelinna kui Tartu kiirelt kasvava linnaosa elektritarvituse parandamiseks. Seni oli linnaosa toidetud Riia tänaval raudteesilla läheduses paiknenud Riiasilla alajaamast (ehitati 1934/35). Varasemate Lõuna-Eesti alajaamadele omaste rustikaalsete fassaadi ja nurgalahendustega hoonete asemel on Tamme alajaam funktsionalismile lähenev oma vertikaalse liigendusega fassaadi ja akendega (arhitekt J. Kuusik).

Tamme alajaam, Ivar Jurtšenko / Elektrilevi.

Nagu kogu Tartu linnas on ka Tamme alajaamas vahetunud toitepinge nõukogude perioodil mitu korda. Eesti aja läänelik 15 kV asendati 6 kV pingega, mida on omakorda koormuste kasvades tulnud tõsta 10 kV-le. Tamme alajaama nimetati oma asukoha tõttu algselt Elva tänava alajaamaks.

Elektrilevi tegevust Eesti tehnikaajaloo uurimises, objektide säilitamises ja väärtustamises ning eksponeerimises on väga oluliseks pidanud ka Muinsuskaitseamet, tunnustades võrguettevõtte tegevust 2018. aastal auhinnaga „Aasta tegu“. Eelneval paaril aastal on analoogselt väärtustatud ajaloolisi alajaamasid Paides, Harkus ja mitmel pool Tallinnas.