Uudised
Elektrilevi alustas kaugloetavate arvestite pilootprojektiga
Võrguettevõtja Elektrilevi alustas koostöös Ericsson Eestiga pilootprojekti, mille käigus paigaldatakse Elektrilevi võrgus novembrist jaanuarini 5700 kaugloetavat arvestit üle Eesti.
„Selleks, et ulatuslik arvestite paigaldus nelja järgmise aasta jooksul võimalikult ladusalt sujuks, viime esmalt läbi pilootprojekti, millega testime paigaldust eri tüüpi võrgus ja tarbimiskohtades. Selle pinnalt hindame tehnilise lahenduse toimivust erinevates oludes," selgitas Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi.
„Projekti ettevalmistus on olnud intensiivne ja mahukas - läheme ju uuest aastast koputama pea iga inimese uksele Eestimaal. Oleme avanud spetsiaalse kõnekeskuse, koolitanud töötajaid ja partnereid ning piloodi põhjal lihvime veel protsesse," lausus Ericsson Eesti projektijuht Meelis Anton.
Mait Rahi rõhutas, et arvesti enda vahetus ei tähenda kohest kauglugemisele üleviimist, vaid esialgu tuleb ka uue arvestiga näitu edasi teatada. Enne kauglugemise toimima hakkamist tuleb arvestid ühendada infosüsteemidega, mis toimub reeglina korraga kõikide arvestite puhul, mis saavad elektrit samast alajaamast. „Anname klientidele ise teada, kui me enam näitu ei oota," rääkis Rahi. Tema sõnul viiakse pilootprojekti arvestid kauglugemisele üle aasta esimestel kuudel.
Järgneva ulatusliku paigalduse korral võib aga osadel juhtudel arvesti vahetusest kauglugemise toimima hakkamiseni kuluda koguni mõni aasta. „Põhjus on selles, et kauglugemisele läheme üle võimalikult kliendi rahakotti säästes ehk arvestades tänaste arvestite taatlustähtaegasid. See tähendab, et kui ükskõik kus meie võrgus saabub praeguse arvesti taatlustähtaeg, paneme sinna kohe juba kauglugemise valmidusega mudeli, kuid kaugloetavana hakkab see toimima tulevikus sel hetkel, mil konkreetne piirkond kauglugemissüsteemiga ühendatakse," selgitas Rahi.
Valdav osa arvestitest edastab info tavalisi elektrijuhtmeid pidi alajaama, kus paikneb vastav sideseade. Väiksem osa arvestitest edastab info arvestist otse mobiilside kaudu. „Sellist lahendust kasutame juhtudel, kui on tegemist pikkade liinidega või on alajaamal väike arv tarbijaid ja kulude tõttu ei ole mõistlik ekstra sideseadet alajaama juurde paigaldada," lisas Rahi.
„Mingisugust ulmelist tehnoloogiat uute arvestitega ei kaasne – nii elektrijuhtmed kui ka mobiilside on meid igapäevaselt ümbritsevad lahendused," ütles Rahi. Arvesti edastab kord ööpäevas kliendi igas tunnis tarbitud elektrikogused. Arvestiga ei saa võrguettevõtja infot, milliseid elektriseadmeid klient kasutab. Elektrikogused edastab võrguettevõtja Eleringi andmelattu, mille kaudu saab andmed arve väljastamiseks kliendi valitud elektrimüüja.
Ericsson Eesti osutus edukaks rahvusvahelisel hankel ning tarnib ja paigaldab Elektrilevi klientidele nelja aasta jooksul ligi 630 000 arvestit. Klientidele tähendavad uued arvestid vabanemist näiduteatamisest, lühemaid elektrikatkestusi ning tunnipõhiste elektripakettide ja teadlikuma tarbimise kaudu paremaid võimalusi oma elektrikulusid juhtida.
„Selleks, et ulatuslik arvestite paigaldus nelja järgmise aasta jooksul võimalikult ladusalt sujuks, viime esmalt läbi pilootprojekti, millega testime paigaldust eri tüüpi võrgus ja tarbimiskohtades. Selle pinnalt hindame tehnilise lahenduse toimivust erinevates oludes," selgitas Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi.
„Projekti ettevalmistus on olnud intensiivne ja mahukas - läheme ju uuest aastast koputama pea iga inimese uksele Eestimaal. Oleme avanud spetsiaalse kõnekeskuse, koolitanud töötajaid ja partnereid ning piloodi põhjal lihvime veel protsesse," lausus Ericsson Eesti projektijuht Meelis Anton.
Mait Rahi rõhutas, et arvesti enda vahetus ei tähenda kohest kauglugemisele üleviimist, vaid esialgu tuleb ka uue arvestiga näitu edasi teatada. Enne kauglugemise toimima hakkamist tuleb arvestid ühendada infosüsteemidega, mis toimub reeglina korraga kõikide arvestite puhul, mis saavad elektrit samast alajaamast. „Anname klientidele ise teada, kui me enam näitu ei oota," rääkis Rahi. Tema sõnul viiakse pilootprojekti arvestid kauglugemisele üle aasta esimestel kuudel.
Järgneva ulatusliku paigalduse korral võib aga osadel juhtudel arvesti vahetusest kauglugemise toimima hakkamiseni kuluda koguni mõni aasta. „Põhjus on selles, et kauglugemisele läheme üle võimalikult kliendi rahakotti säästes ehk arvestades tänaste arvestite taatlustähtaegasid. See tähendab, et kui ükskõik kus meie võrgus saabub praeguse arvesti taatlustähtaeg, paneme sinna kohe juba kauglugemise valmidusega mudeli, kuid kaugloetavana hakkab see toimima tulevikus sel hetkel, mil konkreetne piirkond kauglugemissüsteemiga ühendatakse," selgitas Rahi.
Valdav osa arvestitest edastab info tavalisi elektrijuhtmeid pidi alajaama, kus paikneb vastav sideseade. Väiksem osa arvestitest edastab info arvestist otse mobiilside kaudu. „Sellist lahendust kasutame juhtudel, kui on tegemist pikkade liinidega või on alajaamal väike arv tarbijaid ja kulude tõttu ei ole mõistlik ekstra sideseadet alajaama juurde paigaldada," lisas Rahi.
„Mingisugust ulmelist tehnoloogiat uute arvestitega ei kaasne – nii elektrijuhtmed kui ka mobiilside on meid igapäevaselt ümbritsevad lahendused," ütles Rahi. Arvesti edastab kord ööpäevas kliendi igas tunnis tarbitud elektrikogused. Arvestiga ei saa võrguettevõtja infot, milliseid elektriseadmeid klient kasutab. Elektrikogused edastab võrguettevõtja Eleringi andmelattu, mille kaudu saab andmed arve väljastamiseks kliendi valitud elektrimüüja.
Ericsson Eesti osutus edukaks rahvusvahelisel hankel ning tarnib ja paigaldab Elektrilevi klientidele nelja aasta jooksul ligi 630 000 arvestit. Klientidele tähendavad uued arvestid vabanemist näiduteatamisest, lühemaid elektrikatkestusi ning tunnipõhiste elektripakettide ja teadlikuma tarbimise kaudu paremaid võimalusi oma elektrikulusid juhtida.
