Kõik uudised

Elektrilevi uus juht: käime kiirelt muutuva maailmaga ühte sammu

20.09.2017

2012. aastal paigaldas Elektrilevi Eestis esimesed kaugloetavad arvestid, mis vabastas kliendid tüütust elektrinäitude teatamise kohustusest ning säästis pikas perspektiivis terve Eesti jaoks raha ning aega. 2016. aasta lõpuks oli Elektrilevi üle Eesti paigaldanud 625 000 arvestit.

Alates tänavuse aasta augustist on Elektrilevi uueks juhatuse esimeheks Jaanus Tiisvend. Uue juhi käe all astub Elektrilevi järgmiste aastate jooksul vastu uutele väljakutsetele, mida arenev tehnoloogia ja muutuv maailm meie ette laotab.

Esitasime Jaanus Tiisvendile neli küsimust, mis aitaksid paremini mõista Elektrilevi kui võrguteenuse pakkuja rolli ja visiooni tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.

Miks otsustas Elektrilevi viis aastat tagasi kaugloetavatele arvestitele üle minna?

Kui tehnoloogia on arenenud, siis tuleb valida, kas vananenud tehnoloogiaga edasi minna või teha tehnoloogiline hüpe. Hindasime, milline on kasu kliendi jaoks ja otsustasime selle tehnoloogilise sammu edasi astuda.

Kaugloetavate arvestite projekt ei tähendanud üksnes arvesteid. Sellega kaasnes ka palju muid töid, mis tihti jäid kliendi jaoks märkamatuks, kuid muutsid revolutsiooniliselt Eesti elektrivõrku. Kõige raskem oligi kõigile teadvustada, et tegemist ei ole ühe aasta projektiga. Et tõeline väärtus tuleb ajaga.

Tänasel päeval oleme olukorras, kus kaugloetavate arvestite projekti vilju maitsevad kõik – kliendid ei pea näite teatama, vähenenud on elektrikaod võrgus, parem ning operatiivsem ülevaade võrgust ja seeläbi ka targemad investeeringud.

Mis on Elektrilevi visioon ilmastikukindla võrgu arendamisel? Millal on kogu võrk maa all?

Eesmärk ei ole tingimata kogu võrk viia maa alla. Tuleb eristada tiheda- ja hajaasustusega piirkondi. Tiheda asustusega piirkondades oleme suuresti juba täna võrgu viinud maakaablisse. Aga hajaasustusega piirkondades tuleb mõelda investeeringu ühiskondliku kasu peale. Mõnes kohas on mõttekam investeerida õhukaablisse, kuna see on soodsam ja vastab kohalike elanike vajadustele.

Teisalt on elektrivõrgu juures oluline ka väline esteetika. Et meie võrk sobiks keskkonda. Et alajaamad ei oleks soditud. Me teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, Keskkonnainvesteeringute Keskusega ja eelistame ühistöid. Keegi ei kujutaks ju ette olukorda, kus kolme erineva omaniku postid on tänava ääres. Seega on oluline jõud ühendada ja kasutada nii rahalisi kui ka keskkondlikke ressursse võimalikult otstarbekalt. Ehitada koos, samal ajal.

Mis roll on lähiaastatel Eestis taastuvenergial ja kuhu asetseb selles kontekstis Elektrilevi?

Hajaenergeetika lahendused nagu päikese- ja tuuleenergiajaamad muutuvad aasta-aastalt üha populaarsemaks. Tehnoloogia arengu tõttu on meil väga palju tootjaid – suuremaid ning väiksemaid – ja neid tekib iga aastaga ühe rohkem. Kui vanasti oli üks tootja ja üks võrk, kes toodetud elektri laiali kandis, siis nüüd on trend üha rohkem selle suunas, et meil on sadu tootjaid, kellest osad toodavad üksnes enda tarbeks ja ei soovigi võrguga ühineda ning teine osa soovib toodetud elektrienergiat meie kaudu edasi kanda.

Elektrilevi saab sellises muutuvas kliimas üha rohkem endale võimsuse voogude juhtija rolli. Me hakkame üha rohkem sarnanema suurele IT süsteemile. See maailm, mis võrguettevõtte jaoks oli 20 aastat tagasi võõras, on praegu igapäevane teema. Võrk on lõpuks nagu üks suur robot.

Ärimudel hakkab muutuma. Me ei ole enam ainsad, kelle kaudu saab elektrit. Näiteks hajapiirkonnas ei ole me enam monopol. Meil ei ole mingit vajadust ega mõtet nendele tehnoloogilistele arengutele vastu seista. Kuid kindlasti loob see Elektrilevi jaoks palju väljakutseid.

Mis on Elektrilevi suurimad väljakutsed järgmise 5 aasta perspektiivis?

Esiteks, milline peaks välja nägema võrk arvestades tehnoloogilisi arenguid. Me ei saa enam oma investeeringuid nii pikalt ette planeerida, kui kümmekond aastat tagasi. Erinevad tehnoloogiad tulevad peale ja see tekitab meie jaoks palju määramatust. Me ei tohi ette investeerida. Lisaks tehnoloogiale muutuvad ka inimeste ootused. Inimesed on teadlikumad. Kõik peab juhtuma kiiremini.

Teiseks, kuidas leida optimaalseim koostöövorm teiste taristuhaldajatega. Valgustus, sideettevõtted jne. On ju teada, et kõikide taristute koostoimimisel saadakse parimad finantsilised tulemused. Meie soov on omavalitsustega ja riigiga veelgi rohkem koostööd teha, et suurendada tööde ja investeeringute optimaalsust.

Jaanus Tiisvend
Elektrilevi juhatuse esimees